See habras üksmeel
Nüüd kui Euroopa Ülemkogu tuli välja ettepanekuga tõsta küll Eesti otsetoetusi 75 protsendini Euroopa Liidu riikide keskmisest, kuid vähendada maaelu arengukava toetusi (MAK) eri andmetel 9–19%, said organisatsioonid ja inimesed, kes seni ühise eesmärgi nimel oma huvid maha surusid, taas selja sirgu ajada.
Eesti Põllumeeste Keskliit jätkas otsetoetuste kaitsmist kuni ebaausatel pindalatoetustel põhineva poliitika sümboolse põlema panemiseni läinud teisipäeva õhtul ega teinud esialgu väljagi teisest klauslist – et maaelu arengutoetusi võib tabada tunduv vähenemine.
Eestimaa Talupidajate Keskliit seevastu asus südilt MAKi kaitsma. “Oleme informeeritud Euroopa Ülemkogus esitatud ettepanekust, mille kohaselt otsetoetuste tase Eestis võiks tõusta kuni 75 protsendini ELi keskmisest, kuid samas langeksid olulise vähendamise alla maaelutoetused. Eestimaa Talupidajate Keskliidu arvates on see Eesti jaoks ohtlik valik,” sõnastasid taluliidu juhid oma positsiooni kirjas peaministrile.
Lõppes see sellega, et taluliidu juhtide väitel neid põhupaki-aktsioonile kaasa ei kutsutudki.
Maainimestel oli sellest muidugi ükspuha – kes tahtis, pani oma põhupaki ikkagi tee otsa põlema.
“Õigus on mõlemal poolel,” ütles põllumajandusminister Maalehele. “Otsetoetuste võrdsustamine on kõigi põllumeeste huvides, olgu ta suur või väike, ent võidavad sellest suuremad. Otsetoetustest väikestel investeeringuraha ei kogune, MAKi investeeringumeetmete kaudu saaks neid aga toetada. Siiamaani on püütud vedada ühte vankrit, aga ülemkogu otsus tõi veelahkme nähtavale ja sundis eri huvigrupid oma huvid välja ütlema.”
Seda, kas tasus Euroopa suunal ühiselt tegutseda, näitavad lähipäevade arengud Brüsselis.
