Sille Mikk: Laske mul surra pastakas pihus!
Läksin Tartus äriregistrisse ja lootsin sealt abi saada. Võtsin oma sülearvuti koos paroolidega kaasa. Kaks keskealist daami vastasid mu abipalvele väga professionaalselt ja kalgilt: "Me ei ole
kohustatud teid aitama!"
Hea veel, et "sina" ei öelnud! Ometi oli saalis ka lauaarvuti (ilmselt nimetatakse seda avalik internet).
Pangas ei ole minuga kunagi midagi sellist juhtunud. Noortele telleritele võivad minu saamatused küllap naeruväärsedki olla, aga kunagi pole abist keeldutud.
Ühel firmal pidavat olema hinnakiri minusuguste abistamiseks. Helistasin, vastati "Helistage hiljem!" Helistasin hiljem, öeldi "Ma helistan tagasi!" Ei helistanud, ju on igaühel endalgi tegemist (võta veel
võõrast tööd kaela).
Äriregistril on ka infotelefon, aga telefoni teel juhendada arvutivõhikut? Kui ikka olen "tumba", siis sellest on vähe abi.
Tahan olla seadusekuulekas aga ei oska. Laske meie põlvkonnal surra paber ühes ja pastakas teises käes!
P.S. Honorar palun kanda Äriregistri klienditeeninduse fondi, et kliendid saaksid teenindatud!