SMSi asemel külla
Sada viiskümmend aastat tagasi ei olnud peredes vajadust ka emadepäeva järele. Abielus naisel sündis iga aasta-paari tagant laps. Ja kui ta nurgavoodis ei surnud, sai temast vanaema. Mitu põlve elasid koos ja tares oli alati igas eas lapsi.
Meie aeg on teine. Individualistlik. Lapsi on üks-kaks ja neist igaühel on oma tuba. Oma mängukonsool ja oma televiisor. Ja koht lasteaias, et ema saaks tööl käia.
Meie esiemad-isad olid nagu punarinnad ja rebased
Kõikjal maailmas, kus inimestel on lubatud abielu lahutada, paljud ka lahutavad. Antropoloog Helen Fischer oletab, et võib-olla olid meie kauged esivanemad — nii nagu punarinnad, rebased ja teised ajutiselt monogaamsed loomad-linnud — ühe paarilisega koos vaid nii kaua, kuni üks laps korralikult jalad alla sai ehk umbes neli aastat. Kui ema ei pidanud enam last pidevalt imetama või endaga kaasas kandma ja sai võsukese toiduvarumise ajaks vanaema, tädide, nõbude ning suuremate õdede-vendadega jätta, ei vajanud ta enam oma lapse heaolu tagamiseks täiskohaga partnerit.
Nii mõnedki abielud püsivad koos kauem kui kestab romantiline armastus, hambad ristis. Laste pärast. Kas lapsed ei saa aru? Saavad. Tundlikumad tunnevad end vanemate vaevlemises süüdlasena.
Veel pool sajandit tagasi tuli paljudel elada, pead-jalad koos. Ühisköögiga korteris võis vireleda mitu peret. Koos ämmaga. Viimane viletsus! Aga kinnisvarabuumi ajal tuli sellele lõpp. Liisinguga sai iga soovija oma eramu.
Skandinaavias, kus tuumperekond on kõige hapram, koosnevad pooled leibkonnad ühest inimesest. Oslos moodustasid üksi elavad inimesed juba 1998. aastal 75 protsenti leibkondadest. Ei ole, kellega leivad ühte kappi panna.
Eestis on naisi sada tuhat rohkem kui mehi, kellest kümme protsenti on pealegi geid. On loomulik, et kobedamad mehepojad lähevad varem või hiljem taaskasutusse. Ent parimalgi puhul ei saa mööda tõsiasjast, et meeste eluiga on lühike. Sõltumata sellest, kas naine on olnud abielus või mitte, ähvardab teda üksi jäämine. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.
Parem üks külaskäik aastas kui mitte midagi
Täiskasvanud lastel oli kunagi kohustus oma viletsaid vanemaid ülal pidada. Seda võib muidugi ka praegu teha, aga tööveterani toidavad siiski kolm pensionisammast. Ent ka edukalt hakkama saavad eakad emad igatsevad, et lapsed tuleksid ennast näitama. Ka kord aastas on parem kui üldse mitte.
Mitte kõigil ei ole lapsi, aga viimsel kui ühel on ema. Ema vajab vähe. Võib-olla andeksandmist, et ei osanud su teismeliseajal õigesti käituda. Leppimist sellega, et oleme ekslikud. Ära tänavu saada SMSi, mine ise ja kallista teda! Kui see on veel võimalik. Tuleta meelde, et emadepäeva mõtles välja üks kahetsev tütar, Ann Jarvis, kes oma ema teisel surma-aastapäeval 1907 kutsus ligimesi tähistama emadepäeva.
