Statistiline metsainventuur: mõõdulindist üksi ei piisa

Kuidas metsainventuuri ikkagi tehakse ning kas seda süsteemi saab pidada usaldusväärseks?

Miks me üldse kasutame Eesti metsadest ülevaate saamiseks statistilise metsainventuuri metoodikat, aga mitte mõnd teist meetodit?

Teisi võimalusi oleks kaks: metsaregistrisse kogutavad tavametsakorraldusega saadud puistupõhised takseerkirjeldused ning kaugseirega saadud hinnangud.
Tavametsakorraldusega inventeeritakse metsi kinnistupõhiselt. Nende andmete kogumise eesmärk on koostada majanduskava järgmiseks kümneks aastaks. Nii saadakse küll detailne info iga metsaosa kohta, kuid järgmine kord inventeeritakse neidsamu metsi alles kümne aasta pärast.
Kiiremini saab andmeid kaugseirega, sest satelliidid pildistavad Eestit paari-kolme päeva tagant. Satelliidipildilt ei ole aga võimalik tuvastada puude vanust ning seetõttu ei saa ka kindlaks teha, kas mingi puistu vastab seaduses ette nähtud raieküpsuse nõuetele. Samuti ei suuda satelliidid näha puuvõrade alla.
Just ülal räägitud põhjustel on SMI hetkel ainuke meetod, millega on võimalik saada metsade kohta infot piisava täpsusega ja piisavalt kiiresti.