Taliolümpia algab juba homme
Õnneks või kahjuks ei alga taliolümpia Kanadas Vancouveris mitte homme ning Veerpalu viimase suurjõuproovi,
50 kilomeetri klassikasõidu start on alles 28. veebruaril 2010. Seega tuleb Veerpalul veel terve aasta nii füüsilist kui vaimset koormust kannatada.
Ilma Veerpaluta küll, aga see-eest juba homme algavad olümpiamängud siiski, täpsemalt Eestimaa XI talimängud. Usutavasti ei jõua lumi selle mõne päevaga ära sulada ning nii koguneb Põlvasse kolm korda rohkem sportlasi kui Libereci ehk kokku 2000 suusatajat, suusaorienteerujat, korvpallurit, jalgpallurit, maletajat, kabetajat, lauatennisisti.
Eesti mõistes on tegemist tohutu jõuprooviga. Nii korvpallis, males, kabes kui lauatennises toimusid eelturniirid, esindatud olid 84 omavalitsust, 60 valda ja 24 linna. Uskumatu, aga mõne päeva pärast juba tõsi.
Tõsi on aga ka see, et sadadele ja sadadele osalejatele vaatamata pole Põlvas toimuv siiski pärisolümpia. Isegi mitte Eesti Mängud, mida mitmed ringkonnad ükskord ometi soovivad korraldada. Aga nad on samm selles suunas. Rahvusliku spordi riikliku suurpeo suunas, kus igaüks saaks üleüldise sinimustvalge all esindada oma kodupaika.
Seda lootes oleks väga kahju, kui kõrgustest kukkuv majandus tõmbaks endaga kaasa ka iga aastaga üha kosunud igamehe-spordiharrastuse ning riigi ja omavalitsuste toe sellele. Sest edenemist on näha spordiriietusestki: kui paarkümmend aastat tagasi tulid valdade võistkonnad väljakule, igal mehel eri värvi särk seljas ja kantud ketsid jalas, siis nüüd ületab sportlaste varustuse tase juba kaugelt nende sportliku saavutusvõime ja valla koondise võiks varustuse mõttes kas või otse pärisolümpiale saata.
Sport, nii edev ja tarbetu kui see kõrvaltvaatajale tundub, peaks just praegusel langusajal liikuma pigem tõususuunas. Miks? On ju selge, et haiguspäev saab üha enam inimese enda (rahakoti) asjaks ning töötuks jäänud peavad otsima mõistlikke (ja odavaid) teid masendusest pääsemiseks.
Jooksmine, kepikõnd, rulluisutamine, suusatamine või mõnel muul viisil enda värskes õhus liigutamine on meie kõigi võimalus ennast võitlusvõimelisena hoida. Sest halbadele aegadele järgnevad paratamatult varem või hiljem head ning siis algab võidujooks vanadele taastatavatele ning uutele loodavatele töökohtadele. Loomulikult jookseb kiiremini see, kes seda vahepealsetel aastatel enam harjutanud on.
Kui teil aga läheb paremini ja te töökohtade pärast võistlema ei pea, võite hoolsalt harjutanuna sõita kas või järgmistele Eestimaa talimängudele, mis, nagu tõelised olümpiamängudki, toimuvad iga nelja aasta tagant.