Tasuta maakondliku ühistranspordi võimaldamine on kokkulepe nagu iga teinegi
Arvudest
Viimase viie aastaga on Saare maakonna elanike arv vähenenud 1231 elaniku võrra, mis on 3,4% elanikkonnast. 2013. aasta algusest on Saare maakonna elanike arvu vähenemine oluliselt kiirenenud (jan –126 elanikku). Veelgi kiiremini on kahanenud ühistranspordi kasutajate arv. Viimase viie aastaga on kahanemine olnud üle 27%.
Saare maakonna maakondlik ühistranspordivõrk 2012. aastal oli 1 741 993,1 liinikilomeetrit. Selle ülevalpidamiseks kulus riigil 1,209 miljonit eurot veeti 679 470 reisijat ja piletitulu oli 424 tuhat eurot. Riigi toetus moodustas 74% ja piletitulu moodustas 26% ehk ligikaudu veerand liinivõrgu ülalpidamise kuludest. Piletitulu sisse on arvestatud kohalike omavalitsuste poolt kinni makstud õpilaste piletid ning Kuressaare linna poolt makstud linna pensionäride piletid, mis omakorda moodustasid u 7% maakondliku ühistranspordi maksumusest. Seega praegu on Saare maakonnas olukord, kus maakondliku ühistranspordi kasutajad maksavad vaid 19% ühistranspordi maksumusest.
Olukorrast
2008. aastal viidi Saare maakonnas läbi põhjalik elanike liikumisvajaduste kaardistamise uuring, mille põhjal on käivitati 2009. aastal uus maakondlik bussiliinivõrk. Liinivõrgu kujundamisel arvestati esmajoones, et tööl käivad inimesed saaksid tööle ja tagasi sõita, et õpilased saaksid kooli ja tagasi sõita ning et kõigis piirkondades, kus on minimaalne hulk ühistranspordikasutajaid oleks võimalus maakonna keskuses käia. Lisaks on veel vähesel määral nn. vaba aja liikumise liine. Seega oleme me kasutanud riigi raha võimalikult säästlikul moel. Maanteeameti poolt on meile pidev surve, et me peame vähenama riikliku toetuse osakaalu liinivõrgu ülalpidamise kuludest. Liinivõrku me enam kärpida ei saa, kuna väiksema kasutusega nn „sotsiaalsed liinid“ on enamasti piirkonna ainsaks vahendiks maakonna keskusesse jõuda. Piletihinna tõstmise survele oleme seni suutnud vastu seista, kuna näiteks keskmine ühistranspordiga Lümandast Kuressaares tööl käiv saarlane maksab üle 10% oma palgast sõidupiletiteks. Sellele vaatamata on maakondliku ühistranspordi kasutajate arv pidevas languses.
Eks igaüks mõtleb oma kompetentsi piirides
Mina pakkusin olukorra üheks võimalikuks lahenduseks kõigile sõitjatele tasuta maakondlikku ühistransporti võimaldamise. See on konkreetne regionaalpoliitiline meede, mille põhilisteks eesmärkideks on peatada elanike lahkumine maalt keskustesse ning suurendada ühistranspordi kasutajate hulka. Töökohad on juba koondunud keskustesse ja seda on maksupoliitikat muutmata tagasi pöörata äärmiselt keeruline. Lihtsam on parandada maainimeste ligipääsu töökohtadele. Kuna transport on muutunud järjest kallimaks, soodustab sõitjatele tasuta maakondlik ühistransport elanike maapiirkondadesse elama jäämist.
Sama raha eest saaks rohkem
Riik ja kohalikud omavalitsused maksid 2012 aastal Saare maakonnas iga reisija veo eest maakonnasisesel bussiliinil keskmiselt 1,95 eurot. Arvestades, et sõitjatele tasuta maakondliku ühistranspordi võimaldamisel tuleb osa maakonnaliinide bussidest vahetada suuremate vastu suureneb liinivõrgu ülalpidamise kogumaksumus u. 10%. Selleks, et riik ja omavalitsused omavalitsesed maksaksid sõitjatele tasuta maakondlikul ühistranspordil jätkuvalt Saare maakonnas iga reisija veo eest maakonnasisesel bussiliinil keskmiselt 1,95 eurot peaks reisijate hulk suurenema vaid 36% võrra. Siia lisandub veel kohaliku majanduse edendamise, loodushoiu, teede kulumise vähenemise jms argumente, kuid nendel ma seekord pikemalt ei peatu.
Mille arvelt siis see raha tuleb?
Raha selleks saab tulla vaid riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvest. Regionaalpoliitikat ei saa ellu viia selleks raha kulutamata. Riik toetab juba praegu maakondlikku ühistransporti u. 2/3 ulatuses selle maksumusest ning kohalike omavalitsuste toetus maakonnaliinidele on aasta-aastalt kasvanud. Arvestades, et reisijate hulk kasvab oluliselt ja kasutusele tuleb võtta suuremad bussid on hinnanguline puudu olev summa sõitjatele tasuta maakondliku ühistranspordi võimaldamiseks kõigis maakondades kokku u. 15 miljonit eurot. See milleks riik ja omavalitsused kulutavad 15 miljonit eurot ehk 2012 aasta näitel 0,23% riigieelarvest on poliitiliste valikute küsimus. Me peame riigina endale selgeks mõtlema, kas meie eesmärgiks on inimeste koondamine Tallinnasse või soovime aktiivse elanikkonna jaotust üle kogu riigi ja kujundama oma poliitika sellele vastavalt. Riikliku regionaalpoliitika eesmärk peab olema maapiirkondadele konkurentsieelise loomine suuremate keskuste ees.
Tegemist oleks ühiskondliku kokkuleppega
Nendele kes peavad seda ebaõiglaseks või kellel sõna „tasuta“ tekitab vastupandamatu soovi viidata kommunismile või vähemalt populismile tuletaksin ma meelde, et tegemist oleks ühiskondliku kokkuleppega nagu meil on neid teisigi. Lapsed saavad tasuta hariduse kuni 12 klassi lõpuni, kusjuures hariduse eest tasuvad maksumaksjad solidaarselt- ka lastetud. Kõik maksumaksjad maksavad ühiselt sotsiaalmaksu, sest on kokku lepitud, et teatud vanuse pealt hakataksekõigile elanikele riigi poolt maksma pensioni. Ei ole võimalik Näiteid on ju veelgi. Seega oleks sõitjatele tasuta maakondliku ühistranspordi võimaldamine kokkulepe nagu iga teinegi. Lihtsalt ühiskond peab otsustama - on see vajalik või mitte. Mina arvan, et on.
