Mõistlikult majandades tekib võsast mets ja metsast laas.

Olukorras, kus kümned miljonid tihumeetrid puitu metsas kuivab, kõduneb ja kängub (peapuuliiki varjavate nn prügipuude all), on lühinägelik rääkida ainult gigantsetest elektrijaamadest.

Paljudele tööd

Targal hooldusel saab Eesti metsast välja harvendada 20–30 mln tihu ebaefektiivset puitu, mis omakorda päästab kasvama 30–50 mln tihumeetrit väärispuitu.

Sellise meelepärase ja jõukohase tegevusega saaksid tööd tuhanded inimesed, eriti need, kes maapiirkondadesse hoiduvad. Kuna väljaraie hooldus puudutab valdavalt peenema tüvemahuga puid, on töö tavaraiest turvalisem ega nõua kalleid-raskeid masinaid.

Kohati on tööks lihtsalt kuivanud, kännult murdunud puuritvade kokkukandmine, mis ei eelda kirvest-saagi, rääkimata eriharidusest. Samas annab selline “aeroobika” meeldivat vaheldust ka üliharitud seltskonnale. Mida karmimad talved, seda kõrgem on metsas kuivanud puidu hind ja seda kergem sületäie kaal.

Jutt, et sellisest puidust võiks hoopis mööblit valmistada, on halb eneseõigustus. Muidugi, jõuetult oodates ja harvesteridega lageraieid vohmides jäävadki meile lähitulevikus okslikud pajupõõsad, millest tõesti vaid roigasmööblit kannatab nikerdada.

Kuhu me aga seda siis müüma läheme, kui rikas Norra on õli põletamisega laostunud ja nende lapsed koolides kuivtoitu närides autistideks hakanud ega oska korvmööbli ehedust aimata…

Kui eestlase pere neljatunnisest telekavahtimisest pool metsa puhastamise peale raiskaks, saaksime tulemiks pereisa tehasepalgaga võrreldava töötasu, lisaks kilomeetrid, mis sõitmata jäävad, kuna tööpaik on kohapeal. Majandushoopi tunneksid muidugi TV-purgi poed, kataloogikaubamajad ja essemmess-laenajad, aga neilegi kuluks pelletipabulate asemel vahelduseks ehedat metsakuiva lõõmutada.

KENA foorumil* Tartus küsitletud teadusemees ütles siiralt, et metsaküsimused on talle võõrad. Miks aga ei kuulata siis neid riigimetsast kinga saanud sadu praktikuid, tänu kellele rohelust Eestisse veel jätkub?

Veel saaks muuta

Kas tõesti sellepärast, et tuumaahju miljarditest on lihtsam protsenti lõigata või põlevkivi suitsukatte all raha jagada? Muidugi loodab iga mees enne suuremat globaalset jama “vildid lattu ära anda” ega raatsi end ka jagaja ametist taandada lasta…

Juhtub inimene metsaga tõeliselt sõbraks saama ja oma perele kivist, savist, palgist isemajandava taluüksuse looma, on ta nii kapitalisti kui kommunisti haardest jäädavalt kadunud. Ta ei vaja enam valitsejat ega korrakaitsjat, haiglat ega sanatooriumi. Tema talu ongi tema elu.

Metsaga aga on nii: kui võtad metsast õige ja jätad metsa õige, kasvavad laaned aina vägevamaks, võimaldavad vägevamalt ka võtta. Meie lähiajalugu võttis taludest parimad inimesed ja laantest parimad puud.

Praegu veel saaksime seda muuta. Veel on vesi kaevudes ja muld põllul. Ülejäänu jääb meie endi kahe kõrva vahele ja sinnagi tuleb targalt toimetades aina juurde.

Riskivabam elu

Väljaraiutav puit tuleb loomulikult arukalt juhitavaks energiaks muuta. Tänapäevased kombijaamad lubaksid elektri tootmise Eesti peale nõnda hajutada, et kaovad suured kõrgepingeliinid ja risk Ida-Virust sõltuda.

Tartu foorumil esinenud teadlaste ainus vastuargument nn prügipuidu põletamisele
oli vabaneva soojuse arutu
küllus.

Võrreldes tuumajäätmetega või kivituha õudusega, on ju soe vesi lausa taevamanna! Igasse vähegi arvestatavasse tiheasulasse võib väliujula tulek olla tähtsam terviseturgutus kui kümne haigla ehitamine. Äraujutud soe vesi läbiks omakorda kasvuhoonekütte ja pääseks filtreerituna edasi näiteks kalatiikidesse…

Pekk ja hamburgerid on juba paljud ajud hanguma ajanud. Jõujaamade hajalipaigutuse ja autonoomsuse kui ülitähtsa riigikaitselise aspekti järgimine teeks Eestile au parimate riikide ladvikus.

Mis tahes terroriakt või loodusõnnetus, mis tulla võib, piirduks ainelise kahjuga, ei suudaks aga halvata või reostada elukeskkonda.

* Kirjutise ajend on Kliima- ja Energiaagentuuri KENA ning Tartu Regionaalse Energiaagentuuri TREA 21. märtsil korraldatud foorum “Eesti väljavaated ja alternatiivid praegusele energiamajandusele”.