Et ei viitsinud isegi pulti näppida, jäin tahes-tahtmata kuulama. Ja kuna telekaga tegu, siis paratamatult ka vaatama.

Kolmik esindas muidugi Eesti vaimuelu kõrgeimat tippu. David Vseviov, Mihhail Lotman ja Rein Raud. Need nimed kõnelevad enda eest.

Et kanal juhtus olema ETV 2, tekkis kuri kahtlus, et tegu pole teab mis värske tootega. Sest mõnevõrra ju sarnaneb ETV 2 vanakraamilaoga, kust ammuunustatut aeg-ajalt välja tõstes tungib sõõrmeisse kergemat või raskemat tolmuhõngu.

Aga hea, et sellinegi meenutamis- ja mäletamiskoht Eesti telemaastikul olemas on, kus vähemalt tavalist ajaviitelist teleplära kõrvu ei tungi ega silma torka. Ei tunginud seegi kord, kuigi…

Tolmuselt, ent soliidselt

Vandenõu — jah, ega me selle olemusele ja ilmnemisvormidele eriti sageli mõtle. Ükski vandenõu ei tundu meid meie rahulik-demokraatlikes oludes ähvardavat. Jah, kui kusagil seal idas…

Nagu ikka sellise haruldase mõistusega meeste puhul ette tuleb, oota-sin ja passisin peale, et tekib mingi võistlus, kes neist ikkagi on kõige targem. Ja seesugune pinge oligi õhus üsna tuntavalt algusest peale.

Poliitikute kombel üksteisele jultunult vahele ei segatud, mõningad hästitempereeritud märkused kaasmõtlejate suunas lendasid küll. Süüdistused olid seotud peamiselt teemast kõrvale kaldumisega.

Et kaks väitlejat-mõtlejat olid juudi rahvusest, kaldus jutt just selle omapärase ajalooga rahva seotusele kõikvõimalike vandenõudega. Jutu vahekohtades ilmusid ekraanile näoilme üle otsustades vaimsete maneeridega noorukid ning lugesid ette tsitaate eri autoritelt vandenõu ja selle teooriate kohta. Eesmärgiga küllap hoida vaimumeeste juttu kindlates rööbastes.

Tsiteeritavatest teostest torkasid silma muidugi kurikuulsad “Siioni tarkade protokollid”.

Raamat, mille tõlkimine ja levitamine eesti keeles on kummalisel kombel keelatud, nagu ka Hitleri sama (kuri)kuulus “Minu võitlus”. Kas saab veel paremat reklaami mõnele teosele teha!

Aega vähe, aega parajalt

Käisid siis Eesti targad ümber saladusevarjudega looritatud teema nagu kassid ümber palava pudru, siit-sealt näksides ja püüdes võimalikult tõhusalt ära kasutada neist igale oma mõtete avaldamiseks antud kümmekonda minutit.

Pikk see aeg mõistagi polnud ja nii ei jõutud tolle teema avamisega teab kui kaugele. Aga teisalt — kaua sa telekas üleüldse seesuguste asjade arutamiseks aega anda saad!

Pikem jutt peletaks lõpuks pildikastide eest fanaatilisemadki vaatajad. Innukaimgi huviline leiaks juba üsna varsti viisaka põhjuse jalgalaskmiseks. Näiteks kas või raamatukokku, et tellida endale pikk ja põhjalik käsitlus vandenõudest. Hea tahtmise juures leiab sealt endale seesuguseid küllap terve virna.

Targad sessinatses saates ei tõstnud end selle esinemisega teab kuhu kõrgustesse. Aga oma nii-öelda marki täis ka ei teinud. Andes heal juhul impulsse edasi mõtlemiseks.

Vita brevis!

Aga arvake ära, kes astus üles ETV 2 valgustusliku laupäevahommiku järgmises saates. Jaan Kaplinski isiklikult! Kakskümmend aastat tagasi. Mõistagi pidin sellegi ära vaatama.

Kui Kaplinski lõpetas, panin teleka lihtsalt kinni. Natuke peab ikka ise ka mõtlema.