Mina usun küll, et Oliver Kruuda müüb oma ettevõtet ... ja tema süda tilgub verd. Ma usun, et ta on pühendunud. Palju kannatanud, aga aateline. Küsime endalt, kui palju meil on veel alles seda nn rahvuslikku tööstust. Kunagi müüs Põlva piimakombinaadi “võõrastele” selle kauaaegne juht ja osanik Aivar Häelm. Hiljem on ta öelnud, et ei olnud õige tehing – oleks võinud müümata jätta. Ehk et nüüd seda enam ei teeks. Võib-olla õnnestub ka Kruudal praegu tema ümber mässavast jamast välja vingerdada. Pangad – Danske ja Nordea – näikse olevat jäigad.

Eesti piimatootjate juhid on avaldanud arvamust, et meil oleks hädasti tarvis suurt ühist piimatööstust, mis suudaks töödelda 1000 tonni toorpiima päevas. Kruuda Põlva kombinaat suudab, ja eks see oleks magus amps kõikidele.

Kuid ostmisega on see “aga”, et Kruudalt äri ostes saad kaasa hunniku ballasti, millega midagi pole peale hakata – Paide piimakombinaadi hooned ja kinnistu näiteks, mis on kaelani laenude katteks panditud. Selle ja teistegi võlgade tõttu on potentsiaalsed ostjad arusaadavatel põhjustel ettevaatlikud.

Ent tugevat ja tegusat omanikku Tere vajab. Mitte et Kruuda seda ei oleks, aga näib, et ta on väsinud.