Oluline põhjus on kindlasti selles, et masuajal tõusis alkoholiaktsiis ja inimeste sissetulekud langesid – seega kuivasid kokku võimalused alkoholi osta. Aga et alkohol on tihedalt seotud väga paljude südame-veresoonkonna haiguste ja kasvajate tekkega, siis ei ole üllatav eeldatava eluea kasvu taastumine koos alkoholitarvitamise langusega.

Vaadates aga muutusi meie igapäevaelu korralduses, siis ärevaks teeb, ja põhjusega, inimeste üldine füüsilise koormuse langus ning muutunud toitumisharjumused.

Tegureid on teisigi

Sportimise mõningane populaarsuse kasv pole suutnud pidurdada ülekaalulisuse suurenemist Eestis. Just ülekaalulisusega seostatav suhkruhaigus koos kõrgvererõhktõvega on olnud viimasel kümnendil surmapõhjused, mis on selgelt pidurdanud eeldatava eluea kasvu.

Me teame üpris täpselt neid haigusi ja seisundeid, mille kaudu oleks rahvastiku tervise parandamine kõige kiirem ja efektiivsem. Samuti teame, et nende haiguste põhjustatud tervisekaotuse vähendamisel on esmane roll meie kõigi tervisekäitumisel.

Oma tervise eest hoolitsemisel peab inimene langetama enda jaoks otsuse: kui palju võimalusi tervislikuks käitumiseks ta suudab ja tahab ära kasutada. Otsuse langetamisel on kindlasti suureks abiks riiklikul tasemel korraldatud teavitustöö alkoholi ja tubaka kahjulikkusest, investeeringud spordirajatistesse, tervislike toiduainete tootmise toetamine jpm.

Ümbritseva keskkonna muutustele peab ka paikkondlikul tasandil reageerima pidevalt. Üks võimalus on kohaliku omavalitsuse arengukava osana paikkonna terviseprofiili koostamine, et selgitada välja paikkonna terviseprobleemid ja -vajadused, tervist mõjutavad tegurid ja tervise parendamist võimaldavad tegevused.

Praegu on avatud ka Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoor “Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine”, mis on suunatud terviseprofiili omavate kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste terviseprojektide toetamisele.

Olulised otsused

Puhkuse järel, nii-öelda uue hooaja alguses on õige aeg mõelda oma tervise peale ja vaagida võimalusi isegi siis, kui raha napib.

Iga inimese valikutest sõltub kogu rahvastiku tervis tunduvalt rohkem, kui esmapilgul paistab. On suur vahe, kas surrakse 25-, 55- või 75aastaselt.

Kas surra suitsetamise pärast keskeas kopsuvähki või nautida veel mitukümmend aastat laste ja lastelastega ühiselt veedetud aega? Kas füüsilise koormuse puudumise ja ülesöömise tõttu surra 35aastaselt infarkti või panustada oma lastele turvalise tuleviku loomisse veel mõned aastakümned?

Miks üldse oma tervisest vabatahtlikult loobuda?