Tihumeetrid metsast välja ja kiiresti!
Seda viimast kuuldes ma vihastan peaaegu alati, sest mulle tundub, et kõnelejad/kirjutajad mõtlevad majandamise all aktiivsemat metsaraiet. Tihumeetrid metsast välja ja kiiresti!
Vihastan ka sellepärast, et majandamise all ei nimetata metsade seisukorra parandamist, uute kultuuride rajamist, noore metsa hooldust, loodushoidu ja säästlikku mõtteviisi. Tunnen end sageli puudutatuna, kuna ei ole viimastel aastatel teinud lageraiet, millest oleks ilusat palki müügiks (metsatööstusele) läinud. Ikka nakitsen lepikutes, hooldan ja hooldan ja hooldan. Jõudumööda. Peaaegu iga päev metsas. Aga minusugused ei ole ju head majandajad?
Mida sellistega ette võtta, et rohkem raiuma meelitada? Ei vist meelitagi, sest olen liiga kogenud ja tean, et raha pudeneb sõrmede vahelt (ka maksudena) märkamatult, aga uut metsa näevad alles lapselapsed. Minu arvates võiks midagi ka oma täiseas lastele jaguda ja raie pole ainus majandamisvõte metsas.
Alles toibume RMK reformist ja ootame ärevusega looduskaitse ja keskkonnateenistuste kokkuliitmist.
Eriti segaseks läheb uuel aastal, kui metsaspetsialistide arvu kärbitakse. Isiklikult arvan, et Erametsakeskuse konsulentide süsteem võib seda osaliselt asendada, aga aastate vältel kujunenud koostööd metsaspetsialisti ja erametsaomaniku vahel see üles ei kaalu. Saan rääkida oma kogemustest ja need käigud, mis koos keskkonnateenistuse metsaspetsialistiga olen eales teinud, on parimad, mis metsandusalases koolituses üldse olen saanud. Pealegi tunneb ta piirkonna metsaomanikke ja nende metsi põhjalikult.
Minu suhtumine metsa kui elusolendisse on kujundatud just metsaspetsialisti poolt. Küsisin tihti, et mismoodi tema teeks, kui see oleks tema oma mets. Ja siis saingi vastuseid, mis andsid teadmisi ja muutsid mu mõtteviisi säästliku metsanduse suunas. Mõnedel juhtudel aga tuli vastus, et see mets on ju vääriselupaik, mis võiks veel pikaks ajaks looduse kujundada jäädagi.
Kas uus ja esimest korda minu metsa sattuv konsulent oskaks sellist nõuannet anda? Ainuüksi metsandusalastest teadmistest igakord ei piisa, vaja oleks kohalikke metsaolusid põhjalikult tunda ja iga omaniku erihuvisid arvestada, aga ka mõtteviisi kujundada. Aga kas igal nõuandjal enesel on väärtushinnangud paigas? Neid ei kujunda haridus ja seepärast on uuenduste suhtes mul teatavaid kõhklusi.
