Meeleseisundite muutmiseks on igal ajal ja igal pool omad vahendid ja kombed. Kasutatakse paastumist ja palvetamist, meditatsiooni ja joogat, laule ja tantse ning paljut muudki, mis võivad teistsugustesse vaimsetesse olekutesse viia.

Selles mõttes kuulub alkoholi tarvitamine samasse ritta. Peamiseks erinevuseks on ehk see, et enamasti ei jooda alkohoolseid jooke tänapäeval siiski mitte selleks, et jumalate või vaimudega suhelda ja areneda. Ning samuti ei tehta seda austusväärsete õpetajate, gurude või preestrite juhendamisel ega mingitest traditsioonidest kinni pidades.

Või ehk siiski?

Kui veidi järele mõtelda, siis kas pole mitte paljud kaunid luuletused kirja pandud just veini juues. Ja kui palju mõjukat muusikat on ilmselgesti loodud joobes.

Alkoholi head ja kasulikku mõju ülistavad tuhanded laulud, lood, luuletused, romaanid, novellid, jutustused. Sellest räägivad filmid, seriaalid, näidendid, koomiksid. Alkohol ja selle tarvitamine on üks osa meie tänapäeva läänemaailma kultuurist, enesestmõistetavalt.

Peaaegu kõigil olulisematel üritustel lüüakse klaase kokku, öeldakse tooste. Viisakas peremees küsib külaliselt ikka, mida võib pakkuda. Ilma alkoholita ei lähe käima ükski pidu.

Alkoholi otstarve tänapäeva maailmas on üsna sarnane paljude teiste meeleseisundi muutmise vahenditega läbi aegade. Ikka otsitakse abi, juhatust, nõu. Ikka saadakse seeläbi üle mingitest probleemidest või muredest. Nähakse ja mõistetakse teistmoodi kui tavalises olekus.

Ning ei saa ka ütelda, nagu puuduksid seejuures õpetajad ja juhendajad. Ilmselgesti on olemas ka rituaalid ja kombed.

On siiski kaks probleemi. Esiteks see, et polegi eriti valikuid. Teistsugused vahendid meeleseisundite muutmiseks on kas palju nõrgema toimega või sootuks illegaalsed. Puhtvaimsed tehnikad (jooga, meditatsioonid, laul, tants jmt) pole eriti tuntud.

Teine probleem tuleneb eelnevast – doseeritakse üle. Kiputakse alkoholi kuritarvitama. Juuakse rohkem, kui see oleks vaimule ja tervisele vajalik ning kasulik.

Aga mis eriti ohtlik – jäädakse sõltuvusse. Kaotatakse side reaalsusega, juuakse ennast põhja. Allakäiguspiraal, teadagi. Väga lihtne on sinna jõuda, kergema vastupanu teed minnes.

Meenub kohe see, mida praegu taas üritatakse inimestele meelde tuletada. Nimelt, et juua tuleks kultuurselt, vähehaaval. Ning et jooke tuleks lahjendada või siis vähemalt vett või mahla ohtrasti kõrvale tarbida. Täiesti õiged soovitused. Mäletan väga hästi, kuidas samamoodi üritati inimesi kultuurselt jooma panna juba 50 aastat tagasi.

Paraku aga on meil levinud rituaalid ja õpetused hoopis teistsugused. Ikka põhjani. Ringi ei tohi kinni pidada. Seltskonnast ei tohi irduda. Kes hiljaks jääb, saab trahvilöögid. Kõik tuleb ära juua, midagi ei tohi järele jätta. Kui otsa saab, peab keegi järel käima. Kõige kõvem on see, kes teised laua alla joob.

Päris jube, eks ole?

Ka regilaul viib rändama

Tean paljusid inimesi, kellele alkohol lihtsalt ei sobi. Mõned neist on ennast surnuks joonud. Mõned on elus ja alkoholist täielikult loobunud. Ja tean ka neid, kes kasutavad teistsuguseid vahendeid.

Juba piisavalt võimas muusika võib panna katuse sõitma, viia transsi, mingisse teispoolsusse. Isegi meie regilaul võib viia meele rändama.

Ise kasutan juba aastakümneid üht meditatsioonitehnikat ja olen sellega väga rahul. Ei sega muid vahendeid, aga ei tekita ka erilist vajadust nende järele. Vaimseid vahendeid on palju teisigi ning need on tõesti variandid ja valikuvõimalused neile, kes tahaksid alkoholist eemal olla.

Millised ained on lubatud ja millised keelatud, on suurel määral ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Nii nagu ka nende müügi ja tarvitamise piirangud.

Mõnel pool pole näiteks alkoholile peaaaegu üldse mingeid piiranguid ja pole sealjuures ka mingeid erilisi probleeme. Mõnes teises kohas on piirangud väga ranged ja probleemid teravad. Aga vaevalt et saab keeldude ja käskudega panna inimesi vähem jooma.

Teine asi on illegaalsed mõjuained. Mõned neist on isegi süütumad kui alkohol, teised aga, vastupidi, tõepoolest ohtlikud ning võivad väga kergesti sõltuvust tekitada ja üledoseerimiseni viia. On riike, kus isegi mõjuaine jälgede avastamine organismis võib viia vanglasse.

Aga elust endast on tuua ka mõned omapärased näited: Nobeli meditsiiniauhinna laureaat Francis Crick olla tulnud DNA molekuli kaksikspiraalse ehituse peale LSD mõju all, Sigmund Freud, üks inimese alateadvuse avastajaid, ja Thomas Edison, üks suurimaid leidureid, olevat olnud kokaiinitarvitajad. Oli aegu, mil kokaiin oli üldse populaarne ja tunnustatud vahend, eriti XIX sajandi teisel poolel.

Kogu selle jutu peale võiks muidugi küsida, et miks inimene üldse peaks jooma või muid mõjuaineid või meeleseisundit muutvaid vahendeid tarvitama? Kas poleks õigem elada lihtsalt tavalist ja normaalset elu?

Väga hea küsimus. Aga ega sellele päris head vastust polegi. Nagunii me muudame oma meeleseisundit iga kord, kui uinume ja kui üles ärkame. Ning ega päris täpselt ei teata sedagi, miks me und üldse peame nägema. Ja miks on inimesel vaja kogeda igasuguseid muid meeleseisundeid peale nende, mis tal nagunii juba on kasutuses?

Tegelikult on sellega kogu inimkond, kõik kultuurid ja tsivilisatsioonid, religioonid ja maagiad just tegelenudki läbi aastatuhandete. Ikka mõttega, et neid erinevaid meeleseisundeid kasutada, valitseda, juhtida ja muuta. See on üks osa inimese olemusest, tema vaimsusest.

Liialdada ei tasu

Me ei tea, võib-olla ka kärbsed laulavad ja tantsivad. Pole välistatud, et ka varesed mediteerivad. Kala igatahes magab ja näeb ka und. Vähemalt nii olevat kindlaks tehtud.

Eks igaüks kasutab omaenda võimalusi ja just nii, nagu talle kõige paremini sobib. Liialdada saab lõpuks iga asjaga. Häda algab aga sealt, kus kaob kontroll ja otsustusvõime. Sealt, kus tekib sund ja vajadus, millele enam ei saa vastu panna.

Kirg jäätise või šokolaadi järele on selles mõttes palju hullemad sõltuvused, sest nad muudavad vaid meeleolu, pakkumata midagi vaimsemat. Rääkimata mõjust kehakaalule.

Kui aga eelneva küsimuse juurde tagasi tulla, siis võiks samamoodi küsida, et mille poolest see lihtne, tavaline ja normaalne elu peaks kuidagi parem või õigem olema?

Inimesed ju hindavad palju kõrgemalt ja peavad märksa kallimateks neid hetki, mil oldi õnnelikud, ekstaasis, pilvedes. Olgu siis lihtsalt armununa, vaimustuses, inspiratsioonis. Nendesse loomingulistesse, jumalikesse olekutesse ihaldatakse tagasi, neid oodatakse jälle.

Ühel juhul me loome ja õitseme, teisel aga arutleme ja kontrollime.

Muidugi, liialdada ei tasu millegagi.