Tõnu Ploompuu: kodanikud võiksid saada ise valida, mil viisil neile kuuluvat riigimetsa osa majandatakse

 (44)
Tõnu Ploompuu: kodanikud võiksid saada ise valida, mil viisil neile kuuluvat riigimetsa osa majandatakse
Foto: Markus Spiske

Tõnu Ploompuu leiab, et kõik inimesed võiksid saada rahvahääletusel otsustada, mil viisil temale arvestuslikult kuuluvat metsaosa majandada.

Igale Eesti kodanikule kuulub umbes 0,9 hektarit metsa. Nii palju on Eestis iga kodaniku kohta riigi hallatavat metsamaad. Viimasel ajal on aga väga paljud inimesed muutunud rahulolematuks sellega, mismoodi riik nende metsa majandab. Riigimetsade majandamise korraldamisel nähakse ühiskonda kahjustavaid salaleppeid, majandustegevuse suunamises püramiidskeeme.

Demokraatlikus riigis on võimalik probleem lahendada lihtsalt – lasta igal inimesel otsustada, mil viisil temale kuuluvat metsaosa majandada. Mitte konkreetse puu kasutamise tasemel, vaid tervikmetsa arvestades. Rahvahääletusel antaks valida variantide vahel, millist majandamise tüüpi keegi enda metsaosakul soovib näha. See aitaks maha võtta vandenõuteooriaid ja leevendada asjatult köetavaid pingeid. Riigi ülesanne on metsakasutuse hääletuse jaoks sobilike majandamise tüüpide välja töötamine. Erametsad sellele käsitlusele ei alluks.

Järgnevalt pakun ma neli võimalikku metsa majandamise tüüpi. Nendes on kombineeritud erinevad metsa kasutamise funktsioonid: loodus- ja keskkonnakaitse, inimese emotsionaalsed ja mäluvajadused, inimese puhkekeskkond, marjade ja seente korjamise ning jahi majandamine, turismitööstuse vajadused, tööstuse kvaliteetpuidu vajadus, puidukeemia tööstuse toorme vajadus, inimese puidukütte majandamise võimalused.

  1. Ühefunktsiooniline looduskaitsemets. Rangelt kaitstav mets, milles puid ei raiuta. Sageli on ka piiratud metsa külastamise võimalused inimesele.
  2. Hulgafunktsiooniline püsimajandusmets. Mets, mida majandatakse paljusid inimesele olulisi vajadusi rahuldavalt, kus majandamise osas rakendatakse püsimetsanduse põhimõtteid. Metsa raieringi pikkusena arvestatakse kõrget puidu kvaliteeti tagavat poolteise sajandi pikkust kogemust (nt okaspuudel üldjuhul vähemalt 100 aastat). Metsa arvestatakse ka looduskaitselisi väärtusi kaitsva keskkonnana. Eeldab väiksemate masinate kasutamist ja suuremat käsitöö osa puidu majandamisel.
  3. Hulgafunktsiooniline lageraiega mets. Paljusid inimesele olulisi vajadusi rahuldavalt majandatav mets, kus puitu varutakse ka väikestelt lageraie lankidelt (kuni 1,5 ha). Külgnevaid lanke ei hakata tegema enne, kui olemasolevale langile kasvanud mets on jõudnud latimetsa ea lõppu. Lageraiete vanusena arvestatakse kvaliteetpuidu suurt osatähtsust tagavat iga (nt okaspuudel vähemalt 100 a). Erinevalt eelmisest võimaldab see variant kasutada metsas igasuguseid tööd lihtsustavaid masinaid.
  4. Ühefunktsiooniline tselluloosivarumismets. Toortselluloosi tootmisele optimeeritud monofunktsionaalne mets, mille juhtivad ülesanded on keemiatoorme ja kütuse tootmine. Raiete tingimused jäävad praegu kehtivatele lähedasteks. Metsaga seonduvad töökohad koonduksid selles variandis peamiselt raiemasinatesse ja puidujahvatamise ettevõtetesse. Turismitööstusele see töökohti ei paku, vähe jääb võimalusi ennast elatada ka metsamarju majandades ning kvaliteetpuitu käitlevates ettevõtetes tööd tehes.
Seotud lood:

Nendest variantidest esimese puhul kuulutatakse kõigepealt valikuteks juba praegu kaitstavad metsad. Alles siis, kui selle variandi valijate osakuid tuleb rohkem, kui praegu kaitstavate metsade pindala, hakatakse sellest nõudest lähtuvalt täielikult kaitstavate metsade pinda laiendama. Kui aga täielikult kaitstavate metsade soovijate osakuid on vähem kui praegune kaitstavate metsade pindala, ei vähendata kaitstavate metsade pindala. Nende metsade näol on olulisel määral tegemist ka rahvusvahelise kaitsekohustuse täitmisega, Eesti looduse elujõudu ja turvalisust tagama pidavate metsadega.

Kahtlemata ei saa rahvahääletuse järel hulgafunktsiooniliselt majandatava metsa maaks arvata suuri värskeid lageraiesmikke ja võsamaid. Need peavad jääma eelistatult ühefunktsiooniliste tselluloosivarumise metsade maaks. Nende praegune majandamisviis vastab kõige kindlamini sellele majandamise tüübile ja seda on mõistlik samamoodi jätkata. Kasutustüübi jätkamine oleks analoogne kaitsealuste metsade kasutustüübi jätkumisega.

Püsimetsanduse ja väikeste lankidega variantide puhul võiks olla võimalik ka valida valda, kus sellist majandamist riigimetsades rakendatakse. Võib-olla isegi jätta võimalus pakkuda küla, alevit või linna, mille ümbruses sellist majandamise tüüpi rakendada. Kui valitud piirkonna majandamise soovide osas on ületäituvus, siis eelistatakse alal püsimetsanduses majandajate soove. Nii võib juhtuda Harku metsas või Narva-Jõesuus.

Loe veel

Pole vaja karta, et Eesti jääks ilma paberita, kui valdav osa rahvast eelistab hulgafunktsiooniliselt majandatavaid metsa variante. Ka nendes metsades saavad toimuma hooldus- ja harvendusraied, milles paberipuidu osatähtsus on suur. Aga kindlasti väheneb nende majandamistüüpide korral aladelt saadava paberipuidu osatähtsus, seda just kvaliteetpuidu osatähtsuse kasvamise arvel. Ja nende valikute korral muutub väga küsitavaks praegu RMK poolt lahkelt Tartu puidurafineerimistehasele lubatav paberipuidu hulk.

Rahvaküsitluse saaks korraldada juba paralleelselt järgmise aasta riigikogu valimistega. Selleni on piisavalt aega, et teha selgitustööd ja ette valmistada hääletuse tehnilist külge. Salajase paberhääletuse saaks korraldada valimispäeval, avaliku elektroonilise ka nädalal enne valimispäeva.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare