Toomas Paul: Ja aega ei ole enam...

“Mul ei ole aega!” kurdetakse. Aga mida see tähendab? Kas aeg on nagu raha, mida vahetevahel napib? Mis asi see “aeg” üldse on, mille kasutamise ja kulutamise, veetmise, viitmise ja surnukslöömisega me hädas oleme?

Kirikuisa Augustinus, kelle mõtisklused aja üle tänini filosoofe ja füüsikuid võluvad, pihtis: “Mis on siis aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea. Siiski kuulutan veendunult oma teadmatust selle kohta, et kui miski ei möödu, siis pole ka möödunud aega, ja kui miski ei saabu, siis pole tulevast aega, ja kui mitte midagi pole, siis pole ka käesolevat aega.”

Teatavasti on maailmakell ehk absoluutne aeg Isaac Newtoni konstruktsioon, mille vastu Gottfried Wilhelm Leibniz, Hannoveri matemaatik ja filosoof, väga protestis. Leibnizi arvates oli absoluutne aeg pettekujutlus. Kui me räägime “ajast”, siis on juttu seosest kahe sündmuse vahel – üks varasem, teine hilisem. Aeg on niisiis selle korrastamine, mida me kogeme.