Ulvi Mehiste: Vallavanem eirab Vao külaelanike nõudmisi
Iga ettevõtja on pidanud Väike-Maarja vallavalitsusele tõestama, et tema tegevus ei halvenda kohalikku eluolu ja vastab kõikidele nõuetele.
Erandlikult kaitseb vallavanem tingimusi seadmata riigiettevõtte ärihuve. Majutuskeskuse asutamise kohta Vao külasse ei ole kohalikus omavalitsuses koostatud ühtegi määrust ega võetud volikogus vastu sellekohast otsust. Iga keskuses elava inimese majutamise eest saab AS Hoolekandeteenused riigi eelarvest 230 eurot, see pole just kõrgem matemaatika, et kasumlikum on samade püsikulude juures suruda 85 inimest 19550 euro eest kui 35 inimest 8050 euro eest samale pinnale.
Vao küla edasine areng pidavat olema seotud keskuse olemasoluga. Vallavalitsus andis loa majutuskeskuse hoonele kaugküttesüsteemist lahkumiseks ning maakütte kasutamiseks, kus on siin seos katlamajast väljastatava soojuse hinnaga? Mõni keskküttega korter Vao asumis, mis on AS Hoolekandeteenused omand, on marginaalse mõjuga. Kaks ja pool töökohta majutuskeskuses ei too märkimisväärset lisa valla eelarvesse läbi tulumaksu laekumise ega vähenda töötuse määra. Töötute arv on pigem kasvanud, kuna puuduliku keeleoskuse tõttu on pagulase staatuse saanud inimestel keeruline seda leida. Seda vaatamata ettevõtjatele makstava riigipoolsele toetusele. Vajalike investeeringute tegemine katlamaja ja biopuhasti renoveerimiseks või kergliiklustee rajamiseks ei saa demokraatlikus riigis olla seotud külarahva meelsusega teadlikult tekitatud sundolukorra suhtes.
Vao küla rahvas ei ole pagulaste vastu, vaid nõuab, et varjupaigataotlejate ja pagulaste arv Hoolekandeteenused AS Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses ei ületaks 35 inimest. Me mõistame, et need inimesed on saatuse tahtel maailma laiali pillutatud ning soovime nagu paljud teisedki, et nende kurvad silmad rõõmsamalt säraksid. Täpsustuseks niipalju, et varjupaigataotlejad ei ole veel pagulased. Nad on kodanikud, kes on Eesti Vabariiki tulnud ilma dokumentideta ning nende taust on kontrollimisel. Kontroll võtab aega pool aastat ning sel ajal ei tohi varjupaigataotlejad töötada, vaid peavad umbkeelsetena aega viitma omaenda äranägemise järgi. Möödunud aastate statistika järgi on saanud 400-st varjupaigataotlejast pagulase staatuse vaid 114 inimest.
Vallavanem on teema adekvaatsest käsitlemisest näiliselt distantseerunud, sest tema sõnul probleeme pole, avatud suhtlemine ja kokkulepetest kinnipidamine on võtmeks pingete ennetamisel. Kuna kokkuleppeid pole kirjalikult olemas, siis pole neid ka rikutud. Meeldetuletuseks: Vao inimesed said infot kuni 1. juunini 2015 ainult kuulujuttudest ja ajakirjandusest. Sel päeval lubas Maarjo Mändmaa, Hoolekandeteenused AS juht, et Vao keskusesse inimesi juurde ei tooda. Kuu lõpuks oli asukaid 3 inimese võrra rohkem.
Kui suvaline ettevõtja soovib asutada lihtsamat liiki majutusasutust, olgu see külaliskorter, kodumajutus või hostel, peab ta täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust „Nõuded majutusettevõttele“. Hooldekodudele, ühiselamutele, kaasaegses kõnepruugis õpilaskodudele, on kehtestatud veel rangemad nõuded. Varjupaigataotlejate keskuse asukad elavad tavalistes eluruumides, millele need nõuded ei laiene. Turismiettevõtja peab arvestama piirkonna taluvuspiiriga, varjupaigataotlejate keskus pole sellisest terminist kuulnudki. Taluvuspiiri kirjeldatakse kui maksimaalset inimeste arvu, kes võivad turismisihtkohta üheaegselt külastada, ilma et see põhjustaks sealse füüsilise, majandus-, sotsiaalse ja kultuurikeskkonna hävimise ning külastajate rahulolu vastuvõetamatu vähenemise. Varjupaigataotlejad ei külasta Vao küla, vaid elavad seal minimaalselt kuni pool aastat! Sisuliselt on Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse näol tegemist majutusettevõttega, ehk majutusteenust pakkuva majandusüksusega. 10 korteriga hoone, mis renoveeriti 35-le inimesele, ja mõned ettevõttele kuuluvad korterid mahutavad nüüd 85 erinevatest rahvustest, piirkondadest, erineva vanuse, soo ja usuliste veendumustega varjupaigataotlejat ja pagulase staatuse saanud inimest, sealhulgas lastega peresid. Umbkaudse arvestuse kohaselt peaks ühes korteris elama 8 erinevat inimest. Hoolekandeteenuste esindaja sõnul on tegemist tavaliste eluruumidega, kuhu ükski seadus ei sätesta maksimaalset elanike arvu ruutmeetri kohta ning nad võivad sinna kellegagi kooskõlastamata elama paigutada nii palju isikuid, kui mahub. Põhjenduseks toodi välja, et nende võidetud riigihanke tingimused on täidetud ja elamistingimused majutuskeskuse elanikele on niigi paremad, kui pagulaslaagrites.
Vao rahvas soovib, et uusasukate integreerumine meie ühiskonda ei jääks vaid unelmaks. Keskuse elanikel peaks olema piisavalt elu- ja vaba aja veetmise ruumi ja õppeklasse, et nad poleks tihedalt koos nagu kilud karbis, kus toiduvalmistamine ja keeleõpe, telerivaatamine ja pingpongi mäng toimuvad samas toas. Me soovime, et nende vaba aega sisustataks igapäevaselt eesti keele ja kultuuri õpetamisega, tööharjutustega, et neil võimaldataks rohkem käia ekskursioonidel, huviringides, treeningutel. Majutushoone juurde pole rajatud puhkeala, keskuse elanikud hulkusid seni ringi eravaldustes, hoomamata, et meil pole vaatamata tarade, siltide ja kaamerate puudumisele kombeks võõrast uksest koputamata ja kutsumata sisse astuda või võõras aias kiikuda. Viimasel ajal on õnneks ilmselt keskuse töötajate aktiivse sekkumise ja juhendamise või ramadaani tõttu selline olukord muutumas.
Kogu kommunikatsioon on Hoolekandeteenused AS korraldada. Statistikat tuleb otsida majutuskeskuse kodulehelt, pretensioonidega pöörduda majutuskeskusesse. Jääb üle loota, et edaspidi teavitatakse kohtumiste toimumise aeg ja koht nädal aega ette, et põhitööga hõivatud külainimesed saaksid oma tegemisi planeerida ning aruteludel osaleda.
Kohtumistest etteteatamine on olnud desinformeeriv, näiteks esimese kohtumise paigaks oli märgitud Kiltsi kool, kuigi arutelu toimus rahvamajas, need asuvad üksteisest paari kilomeetri kaugusel. Viimase kohtumise toimumise kohta jagati infot ainult kinnises Facebooki grupis ning kohtumine toimus keset tööpäeva. Selline stiil kohtumiste korraldamisel pole juhuslik.
Vallavanema vastuses külakogukonna pöördumisele on soovitatud viia läbi külavanema valimised, mida Vao külaga seotud inimesed ka ise soovisid. Kahjuks on eelduseks külavanema kandidaatide tutvustamine valla lehes, mis juulikuus puhkuste tõttu ei ilmu. Lisaks külavanema valimistele kavatseb külakogukond asutada Vao küla seltsi. Vao rahvas loodab endiselt, et vallavalitsus leiab võimaluse enda kehtestamiseks tehes kõik endast oleneva mõjutamaks riigile kuuluvat äriettevõtet keskuse elanike arvu vähendamise suunas.
