Väike-Maarja põllumeeste avalik pöördumine Rail Balticu teemal: Ei ole üksi ükski maa!

 (68)

Raudtee Keilas
Foto: Rauno Volmar

Üks tont käib ringi mööda Eestimaad – see on Rail Balticu nimeline tont. Ta on hirmuäratav ja kurjakuulutav, sest tahab Eesti taraga kaheks jagada, paljudelt jõuga kodud ja talud võtta, looduskeskkonna kahjustamisest rääkimata.

Looduskaitse ja keskkonnamõjude valdkonna ekspert Mati Kose nendib tabavalt Eesti Looduses: ”RB projekt praegusel kujul on otsekui vaese mehe suurusehullustuse ja saamahimu absurdne segu”.

Eesti on jõudnud seoses Rail Balticu kavandamisega teelahkmele – kas ehitada uus tarastatud otsetrass iga hinna eest või kasutada säästlikult rekonstrueerimiseks olemasolevaid raudteekoridore ning tõsta nende läbimiskiirust määrani, mis tarastamist ei nõuaks.

MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal toob välja valikuvõimaluse: „Meil on sajandi võimalus teha praeguses olukorras õige valik ning mitte võtta endale koormust, mille täitmiseks võetavaid laene peavad meie lapsed maksma hakkama. Uus ilus raudtee tundub küll nii ahvatlev ning vana renoveerimine on seotud paljude tüütute argiste probleemidega. Siiski on meil elus sageli, et rahapuudusel me ei saa endale lubada uut meeldivat häärberit, vaid arukam on olemasolev elukoht korda teha”.

Tänaseks on valitsus otsustanud uue otsetrassi kasuks, ootamata ära käesoleva aasta aprillis valmivat tasuvusuuringut. Vastuargumendid ja üldsuse esindajate avalikud pöördumised on jäetud tähelepanuta. Demokraatlikult valitud Riigikogu enamus ja Vabariigi President on avaldanud toetust senisele RB projektile.

Seotud lood:

Kahjuks on meie, eestlaste, valulävi varasemate katsumuste tõttu nii kõrgeks kujunenud, et kodanikuühiskonna seljataga otsustatut talutakse kannatlikult. Ometi ei saa selline mõistusevastane olukord kauaks kestma jääda. Meenub fosforiidisõja puhkemine ja selle välja kasvamine võimsaks vabadusliikumiseks. Tänane olukord on toonasega võrreldav – kodanikkonnal puuduvad demokraatlikud vahetud otsustusprotsessi sekkumise võimalused. Kavandatava otsetrassi mittepooldajate argumenteeritud vastuväiteid tasalülitatakse põhjendusega, et – a´ la „kõigile, kes on soovinud kaasa rääkida, on seda võimaldatud”.

Enne kui aprilliks lubatud RB tasuvusuuring ja valitsuse sõlmitud kokkulepe ratifitseerimiseks Riigikokku jõuavad, peaks kindlasti tekkima konstruktiivne dialoog kodanikuühiskonna ja riigivõimu vahel, mis aitaks langetada parima võimaliku otsuse.

Virumaalt vaadates paistab, et need maakonnad, mida kinnitatud trassivalik ei läbi, elavad siiani vaikelus - nagu ei oleks midagi tõsist veel juhtunud ning meid see justkui ei puudutaks.
Leiame, et täna oma arvamust välja ütlemata jättes laseme otsustajatel teha pöördumatut kahju Eestimaale.

Kutsume üles pidama veebruaris-aprillis üle Eesti kõnekoosolekuid RB teemadel ning avaldama arvamust, saates oma allkirjastatud põhjendatud seisukohad Riigikogule. Kutsume Vabariigi Valitsust üles avalikustama kõiki RB projekti puudutavaid materjale ning osalema oma esindajate kaudu toimuvatel kõnekoosolekutel.

Kunagi laulsime õlg õla kõrval, et ei ole üksi ükski maa! Loodame väga, et nii on see ka täna!

Väike-Maarja koosolek toimub 27. veebruaril kell 19.00 Väike-Maarja Seltsimajas.

Väike-Maarja Põllumeeste Selts
Väike-Maarjas, 20. veebruaril 2017

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare