Valeväited biokütuse kallal
Juhtusin ühest nädalalehest hiljuti lugema, et Eesti Energia hakkas elektritootmiseks ja taastuvenergia tasu saamiseks Narva elektrijaama katlaid puiduga kütma ning et jaamades toodetav soojus suunatakse Narva jõkke, kus see kõik kaduma läheb.
Vähe sellest. Hakkpuit, millega Narva jaamu köetakse, on lehe väitel Eestis nii defitsiitne kaup, et pärast Eesti Energia puiduturule minekut kasvanud selle hind juba 40%. Seetõttu olevat hätta sattunud nii mööblitootjad kui ka väiksed koostootmisjaamad. Kas see on tõsi?
Narva elektrijaamasid köetakse jätkuvalt põlevkiviga. Vaid kahes kõige kaasaegsemas keevkiht-tehnoloogial põhinevas energiaplokis on hakatud kuni 10% ulatuses põletama ka biokütust ehk hakkpuitu.
Biokütuse kasutamisega suurendame taastuvenergia osakaalu kogu Eesti energiatoodangus, aidates kaasa riigi eesmärgile saavutada 2020. aastaks 25% taastuvenergia osakaal.
Kes tõstab bensiinihinda?
Turuosaliste viiteid, nagu oleks puiduhakke hind Narva elektrijaamade sammu tõttu kasvanud 40% võrra, ei saa võtta tõsiselt.
Majanduskriisi ajal madalseisu saavutanud toorainete hinnad on hakanud viimastel kuudel kõikjal kasvama ja Eesti ei saa siin olla erand.
Loodetavasti ei panda Eesti Energia arvele ka viimasel ajal meie tanklates tõusnud bensiinihindasid.
Kuigi toorainehindade vahepealne langus mõjus turunõudluse probleemide käes vaevlevatele tarbijatele-töötlejatele turgutavalt, on ainsaks konkurentsivõime säilitamise viisiks tööviljakuse kasvatamine.
Kuna Narva elektrijaamades kasutatakse kogu Eestis energiatootmiseks minevast puidumaterjalist üksnes 6–7%, ei ole ka väited, mille järgi oleme puiduhakke hinna olulisimad kujundajad terves Eestis, tõesed.
Meie uus plokk tarbib poole vähem biokütust kui näiteks Väo koostootmisjaam, mistõttu on praegu kõige tähtsamad puiduhakke hinna kujundajad Eestis ikkagi Väo ja Tartu koostootmisjaamad.
Narva jaamades ei toodeta üksnes elektrit. Balti elektrijaama uus energiaplokk töötab tõhusas elektri ja soojuse koostootmise režiimis ning varustab soojusega Narva linna.
Narva jaamades läheb katlasse väheväärtuslik puit, mida mööblitööstus ei kasuta. Väited, nagu põletataks Narvas kõrgväärtuslikku tooret, ei vasta tõele — Narva jaamade puiduvarumise punkti külastades saab selles ka hõlpsasti veenduda.
Metsas on puitu küllalt
Kõige kummalisemalt kõlavad meie konkurentide väidetes viited, nagu kummitaks Eestit biokütuse puudus. Praegu on Eestis teostatavate raiete üldmaht umbes 6 miljonit tihumeetrit puitu aastas.
Metsateadlased on seisukohal, et seda mahtu võiks hõlpsasti suurendada 8 miljoni tihumeetrini, kui vaid metsaomanikud ise aktiivsemad oleksid.
Viimaste initsiatiiv on paraku olnud pärsitud puidu madalate hindade ja riigi maksupoliitika liigse ranguse tõttu.
Seepärast on sageli kasulikum lasta puidul metsas ära mädaneda kui seda üles töödelda.
Seega, praegu ei leia meie taastuvressurss piisavalt väärtustamist ning siin on mõtlemis- ja tegutsemisainet nii puiduturu müüjatele kui ostjatele.
ILMAR PETERSEN on Eesti Energia Narva elektrijaamade juht
