Valitsemine uute tuulte keerises

Eesti põhiseaduse üks loojaid ja nüüdne vabaerakondlane Jüri Adams oli esmaspäeva õhtul ETV stuudios silmanähtavalt jahmunud, kui noor, ent juba vägagi staažikas Reformierakonna minister Hanno Pevkur talle dotseerival toonil selgitas, et valitsuses ei hääletata. Kõik otsused peavad sündima konsensuslikult! Adams meenutas, et 1990. aastate alguses hääletati vajadusel küll.

Hääletamine on juba antiikajal leiutatud meetod ühise seisukoha väljaselgitamiseks. Kuid tundub, et tänapäeval hääletamist kardetakse.

Rahvahääletus on põlu alla pandud, valitsuskabinetis mõeldakse konsensuslikult ning ka parlamendis näeme liigagi tihti vaid vormilist hääletust parteikontorites kokku lepitud skeemi kohaselt.

Jüri Adamsi meeldetuletus, et teoreetiliselt on iga parlamendiliige täiesti vaba ning parteil pole mingit voli talle hääletamist dikteerida või vahel ka armulikult vabaks anda, kutsus esile nooremate poliitikute ja saatejuhi kaastundliku naeratuse.

Kuid just seetõttu oligi Riigikokku uusi erakondi tarvis! Liiga palju võimu on läinud igasuguste partei- ja muiduametnike kätte.

Riigikogu saadik ei peaks olema oma kodupartei käsualune, vaid sõltumatu rahvaesindaja. Vanade parteide ustavale kaadrile võib niisugune suhtumine olla muidugi raskesti kujuteldav. Ent peame lootma, et uute erakondade, eriti just Vabaerakonna poolt parlamenti toodud värske tuuleõhk ravib ka nende kehvaverelisust.

Värske tuul võib vahel endaga kanda ka ebameeldivaid aroome. EKRE sattus kohe skandaali oma noore parlamendiliikme veidrate postituste tõttu sotsiaalmeedias. Kui aastatetaguse ähmase õhinaga kirjutatud tiraadi fašismi majanduslikust küljest võib veel kuidagi andeks anda, siis mõtteavaldus rahvusliku puhastuse korraldamise vajalikkusest ei lähe parlamendisaadiku staatusega kohe mitte kokku, eriti kui seda illustreeritakse fotoga ühishauast.

EKRE parlamendisaadikute seas on tõsiseid maamehi, seal on südamega oma tööd teinud piirivalvur, on endine koolijuht. Oma noore kolleegi sõnade tõttu kannatavad nüüd ka nemad, sest EKRE varem teoreetiliselt olemas olnud šanss valitsusse pääseda on maha mängitud. Kes tegi? Ise tegid.
Tundub, et EKRE poliitikud ei uskunud Riigikokku pääsemist ka ise, neile tuli üllatusena muutumine parlamendipoliitikuks, kelle tausta ja seisukohti hakkavad uurima nii konkurendid kui ajakirjanikud.
Nõnda lähevadki kahe uue erakonna teed lahku juba enne parlamendi kokkutulemist.

Vabaerakonnalt loodame vanade tardunud parteide ümberkasvatamist, demokraatliku värskenduskuuri korraldamist koalitsioonis, kuhu nad vähemalt praeguse seisuga on kutsutud.

EKRE-le aga soovime sisemist arengut Riigikogu opositsioonis, et neist saaks viimaks üks korralik ja eestipäraselt sõbralik rahvuslik partei, millesarnast on tegelikult hädasti tarvis.