Vanglaõpe annab šansi
See lugu on kirjutatud Jõhvi autoregistris eksameid jälgides, läp-par süles. Kaheksa noormeest asuvad teatud rambipalavikuga arvutite kallale ja tutvuvad esmalt teooriaeksami demoversiooniga. Etteruttavalt mainin ära, et positiivselt sooritas selle eksami esimesel katsel kuus, mis pole üldse paha tulemus.
Sündmuse eripära seisnes aga mitmes pisiasjas. Nimelt oli eksamiruumis veel üsna mitu inimest — kuulivestide, relvade ja muu atribuutikaga. Kaheksa noormehe puhul oli tegu Viru vangla noorte vangide grupiga, kes konvoi saatel autoregistrisse saabusid.
Kallihinnaline karistus
Lootustandvamatel kinnipeetavatel võimaldatakse vanglas lisaks üld- ja kutseharidusele omandada lühiajaliste, tõukefondidest rahastatavate kursuste raames kutseoskusi, ja üks neist on ka traktoristi koolitus.
Teadaolevalt on see esimene sellelaadne eksperiment kaasaegses Euroopa vanglasüsteemis, kui kinnise vangla asukas saab vahetult enne vabanemist läbida traktoristi kursuse.
Võimalike tööandjate ja tööturu asjatundjatega on asja arutatud — T-kategooria paberitega inimesi vajatakse nii põllumajanduses kui kommunaaltöödel, kus varasem karistatus pole enamasti probleemiks. Peaasi et inimene ise endale ausalt leiba teenida sooviks ning suudaks olla kohusetundlik ja viinaveata.
Seejärel on lisaks soovile vaja anda ka oskusi, mis on vangistuse puhul samuti oluline eesmärk, sest inimene pole konjak, mis tünnis seistes paremaks läheb ja tärne kogub.
Vaatan, et mõnel pole arvuti ega küsimustega mingeid probleeme, vastamine läheb ladusalt. Kompuutri kasutamine on vanglas üsna piiratud, üksnes vastava koolituse raames, ja internetti neil muidugi pole.
Selles mõttes on kiire kohanemine eksaminõuetega kindlasti pingutavam kui teistel eksaminantidel, kes reeglina igapäevaelus arvutit kasutavad.
Vangistus on vaid üks võimalikke karistusi, et tagada normidekohast käitumist. Vaieldamatult on tegu aga kalli abinõuga, sest põhiosa kuludest on seotud laiemas mõistes valvamisega. Kinnipeetavate toit ja muu otseselt nende peale kuluv pole kuigi määrav.
Teatud irooniaga võib öelda, et tänu vanglasüsteemile on ühiskonnas hulk töökohti, kuid kokkuvõttes peavad muud maksumaksjad kogu karistuspoliitika ikka kinni maksma.
Ning kõigi nende n-ö valvamiskuludega võrreldes pole ühekordne kulutus mingile inimest arendavale kursusele enam kuigi suur lisakulu, ehk vaid pool tema ühe kuu kinnipidamise maksumusest.
See lisategevus annab aga lootust, et inimesel on nii motivatsiooni kui oskusi, et vabanedes endale legaalset rakendust otsima asuda.
Õppesõitude läbiviimiseks sai vanglasse viidud korralik uus traktor, et kinnipeetavad näeksid, milline on tõeline kaasaegne töömasin, millega töötamine on nauding.
Esmased platsisõidud näitasid kohe, et sellega tutvumine mõjus innustavalt — traktor ei olegi midagi vastikult kolisevat ja värisevat, selle kabiinis on mugavam tunne kui paljudes autodes.
Ning kuna isegi meie asutuse õbluke naisterahvast hariduskorraldaja sai kõigi vajalike manöövritega hakkama, siis oleks poistel olnud lausa patt tema kõrval häbisse jääda.
Utreeritult võib öelda, et kolmveerand vangis olnutest läheb sinna tagasi. Kindlasti juhtub nii ka mitmetega nendest, kes nüüd edukalt traktoristieksami sooritasid.
Kui me aga neid jõupingutusi ei teeks, poleks üldse midagi loota. Inimest kuriteole viivate ajendite või põhjuste kogum võib olla üsna keerukas. Väga vähesed probleemidesse sattunud suudavad neist päris iseseisvalt välja tulla.
Koht, kus parandada
Nagu ühiskond peab investeerima oma nõrgematesse liikmetesse, kes vajavad haiglaravi või teistsugust hooldust, nii on vangimajagi teatud mõttes samalaadne asutus, kus osaliselt annab parandada seda, mis rikkis.
Silmi üle noormeeste kukalde libistades tulevad meelde ka need kaks, kes siia eksamitele ei jõudnudki. Alustas kümme, aga üks ei hakanud liiklusteooria õppimisega piisavalt pingutama.
Kuna n-ö tunnikontrolle tehti neile oluliselt tihedamalt ja rangemalt kui tavaliselt kursustel, siis selle noormehe päevad jätkusid kambris, mitte õppegrupis. Neile, kellele eksklusiivseid võimalusi anname, seame ka lati üsna kõrgele ning põhjuse–tagajärje suhe peab olema kogu aeg selge.
Teine kinnipeetav läbis kursuse küll täies mahus, aga kooli tunnistust talle väljastada ei saanud, sest tema võime liikluses adekvaatselt käituda jättis paljuski soovida. Tavatingimustes oleks selline inimene tunnistuse tõenäoliselt kätte saanud, aga meie juures mitte. Selles seisneb meie kui koolituse korraldajate kõrgendatud vastutus.
Vanglasüsteem on karistuse kohtu poolt määratud tähtaja jooksul täide viinud, meie oleme andnud neile täiendava koolituse, mis võiks aidata taas ühiskonda sulanduda. Edasine sõltub kõige rohkem noormeestest endist — kuidas nad ennast juhtida suudavad.
Aga see pole üksnes nende mure. Kui pole tööandjaid, kes julgeks neid reaalselt tööle võtta, siis seda nõiaringi läbi ei raiugi.
Maksude laekumise ja avaliku sektori toimimise aluseks on edukas ettevõtlus. Kui ettevõtja julgeb võtta teatud riske, siis saab ta aidata kaasa sellele, et kuritegusid ja ülalpeetavaid vanglates oleks vähem.
Mingis mõttes on isegi lihtsam, kui on teada inimese taust ja tema püüe olla parem kui varem. Vähemalt see tagasiside, mida oleme kinnipeetavaid tööle võtnud ettevõtjatelt saanud, on valdavalt positiivne.
