Ajupesu polnudki
Üllatas muidugi, et valimisaktiivsus seekord nii madal oli – alla poole valijaskonnast. Peamine põhjus oli vast selles, et rahvas on parlamendi esindusdemokraatias pidevalt muutuvatest erakondadest väsinud, samas ka parlamendi aasta tagasi tehtud otsuses kaotada kuu aega enne valimisi telereklaamid, mis tavapäraselt teenisid valimistel osalemise motiveerija ja lihtlabase ajupesu eesmärki.

Suurimaks võitjaks võib pidada Roheliste ja Põllumeeste Liitu (RPL), sest nemad pole mitte ainult arvu poolest saavutanud suurimat esindatust Läti omavalitsustes, vaid ka edu sellistes linnades nagu Jūrmala ja Jelgava.

Kuigi mitut RPLi esindajat ja selle erakonna suurimat rahastajat Ventspilsi linnast süüdistati korruptiivsetes tehingutes, valijaid see ei heidutanud. 70% Ventspilsi linna elanikest valis oma linnapeaks Aivars Lembergsi ja tema lähikondseid. Sarnaselt Ventspilsiga korruptsioonist vaevatud Jūrmala valijad eelistasid pea 36 protsendiga roheliste esindatud Gatis Truksnist, ja enamuses venekeelne, hästi mobiliseeritud Riia valijaskond valis pea 60 protsendiga valimisliidu Üksmeele Keskus ja Au Teenida Riiat liidreid Nil Ušakovi ja Andris Ameriksit.

Parempoolsete valitsuskoalitsiooni erakondade Ühtsus, Reformierakond ja Rahvuslased kasinat häältesaaki võib seletada kahe põhjusega: elanikkonna seas ebapopulaarne eurokampaania ja tõsiseltvõetava strateegia puudumine. 

Läti teise suure linna endine ja Reformierakonda esindav Daugavpilsi linnapea põrus samuti.

Vene erakonnad ruulivad

Lätis on (nagu Eestiski) järgmise aasta juunis Euroopa Parlamendi ja sügisel Riigikogu valimised. Sisuliselt peavad erakonnad mõlemaks valmistuma juba praegu, ja analüüsides äsja lõppenud KOVi valimisi, saab ennustada taas kord madalat valimisaktiivsust. Olukorras kus venekeelne valijaskond on kergesti mobiliseeritav, pole võimatu, et Lätit hakkavad Euroopa Parlamendis esindama just venekeelsed erakonnad.