Veiko Spolitis: Selline poliitika pole jätkusuutlik
Läti on aastaid vaevelnud erakonnapoliitika ebakompetentsuse käes, mille halvimaks ilminguks oli see, et kohalikud omavalitsusjuhid pidid selleks, et pääseda ligi Euroopa Liidu projektide rahavoogudele, astuma mõnda valitsuskoalitsiooni erakonda. Mingist ideoloogiate arendamisest pole juttugi, kogu erakonnapoliitika on juba aastaid isikutekeskne.
Ehk jõuab veel?
Kui võtta arvesse, et järgmisel aastal toimuvad Lätis nii europarlamendi kui ka Läti Seimi valimised, siis on viimane aeg muuta erakonnad ideoloogiapõhisteks.
Eesti seis võrreldes Lätiga on kindlasti parem. Selle tõttu on Eesti enne teisi Balti riike jõudnud Euroopa Majanduse Koostöö Organisatsiooni (EMKO) ja ühinenud eurotsooniga. Ühe või teise rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks olemine üksi kedagi edukaks ei muuda, kuid aitab kindlamalt püstitatud eesmärkideni jõuda. Igatahes on Eestil mitu objektiivset näitajat, mis osutavad sellele, et olles 1991. a pea ühel stardipulgal, on Eesti Lätist mõnes valdkonnas ette jõudnud.
Tavainimest selline võrdlus ei aita, pigem on see tarvilik poliitikutele. Ei saa salata, viimaste aastatega on ka Lätis mõndagi saavutatud. Eeskätt just seadusriigi juurutamisel ja majanduse taaselavdamisel.
EMKO liikmelisuse nimel tuleb Läti valitsusel teha veel tugevaid jõupingutusi, ja eurotsooni liikmeks saab Läti järgmise aasta jaanuaris.
Valijaskonnale on küll ette näidata maailma n-ö rohelisema maa indeksi teine koht, kuid see tekitas kohe nurinat kremlimeelsete ekspertide ja teadlaste seas. Nad heidavad ette, et poliitikud arvestavad liialt Washingtoni ja Brüsseli näpunäidetega ning olevat kergekäeliselt “hävitanud Läti NSV tööstus- ja põllumajanduspärandi”.
Põhjala head tavad
Läti elanikkonna toetus demokraatlikele institutsioonidele on juba aastaid nigel. Toetus valitsusele, kohtusüsteemile ja parlamendile kõigub 10 ja 20% vahel. Erakondade toetus pole üle 5% küündinud.
Sotsioloogilistel küsitlustel on viimased viis aastat veerand küsitletuist avaldanud oma poolehoidu pahempoolsele Kooskõla Keskusele. Sellest tulenevalt väidavad kremlimeelsed väljaanded, et Kooskõla Keskus on Läti populaarseim erakond, unustades samas, et pea 40% inimestest ei soovigi valimistel osaleda.
Seega on Läti erakonnamaastikul jätkuvalt väga palju tegemist, sest 2014. aastal peab selguma, kas jätkatakse poliitilist kultuuri mürgitavat isikutekeskset poliitikat või asutakse järgima Põhjala riikide häid valitsemistavasid.
