Võrdsed konkurentsitingimused kipuvad jääma unistuseks
Balti riikide põllumehed saavad ühenduses kõige madalamaid otsetoetusi. Eesti põllumeeste pindalatoetus küünib käesoleval aastal vaid 44%-ni EL keskmisest. Kui EL keskmine hektaritoetus on 269 eurot, siis Eesti toetuse tase küünib vaid 117 euroni.
Alates 2011. aasta suvest oleme avaldanud rahulolematust komisjoni ettepaneku üle, mis jätaks Eesti toetused kuni 2020. aastani EL keskmisest palju madalamaks. Ebasoodne pakkumine on viinud Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid tihedale koostööle. Oleme möödunud aasta jooksul korraldanud ridamisi meeleavaldusi ja aktsioone nii Eestis kui Brüsselis, et tõmmata sellele ebaõiglasele olukorrale tähelepanu.
Me pole siiski oma positsioone selgitanud vaid tänaval. Oluliseks tööks on olnud kohtumised Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide võtmeisikutega. See töö kulmineerus 28. juunil toimunud kohtumisega europarlamendi presidendi Martin Schulziga, kellele andsime üle Baltimaades meie nõudmiste toetuseks kogutud 64 000 allkirja. President Schulz avaldas meile selget toetust.
Kuidas sünnib otsus?
Otsustusprotsessi on kaasatud kolm ühenduse institutsiooni: komisjon, parlament ja nõukogu. Tõsi, mittesiduvad arvamusi saavad esitada ka regioonide komitee ning majandus- ja sotsiaalkomitee. Euroopa Komisjon tegi 2011. aasta suvel formaalse ettepaneku, mille alusel on oma arutelusid pidanud nii europarlament kui nõukogu.
Komisjoni ettepaneku kohaselt saavad Eesti põllumehed aastatel 2014-2020 kokku 891,3 miljonit eurot ning meie toetuste tase jõuab 2017. aastaks 58%-ni EL keskmisest.
Euroopa Parlament on vastavalt põllumajanduse ja maaelu komisjoni hiljutisele raportile tegemas ettepanekut, mille kohaselt Eesti otsetoetuste tase jõuab 2017. aastaks 65%-ni EL keskmisest. Parlamendi ettepaneku kohaselt makstakse Eesti põllumeestele seitsme aasta jooksul kokku 972,3 miljonit eurot. Parlamendi ettepanek tähendab võrreldes komisjoni pakutuga Eestile 81 miljonit lisaeurot ja toetuste natuke kiiremas tempos tõstmist.
Euroopa Ülemkogu arutas eelarvet möödunud aasta novembris ning eesistuja Herman Van Rompuy tegi Eestile ettepaneku, et meie otsetoetused jõuavad 2020. aastaks 196 euroni hektari kohta ehk 75%-ni EL keskmisest. Selle pakkumise kogumahust on meil kõige udusem arusaam, kuid hinnanguliselt pakkus ülemkogu president Eestile seitsmeks aastaks kokku ca 971,5 miljonit eurot (mõnedel allikatel ka natuke rohkem).
Kui ülemkogu ja parlament on omad otsused vastu võtnud, siis lõpuks tuleb saavutada kahe institutsiooni omavaheline kokkulepe. Julgeme eeldada, et ülemkogul on seejuures kaalukam sõna öelda ning kui riigijuhid otsustavad meie toetused tõsta 75%-ni keskmisest, siis parlament seda taset kärpima ei asu.
Maaelutoetuste suurus lahtine
Kui otsetoetuste jaotuse osas liikmesriikide vahel sünnivad otsused ülemkogul, siis maaelutoetuste puhul määrab ülemkogu kindlaks vaid maaelupoliitika rahastamise üldmahu. Peaminister Ansip ütles möödunud nädalal toimunud kohtumisel, et maaelutoetuste jaotamise riikide vahel teeb Euroopa Komisjon.
Aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada 723,7 miljonit eurot Euroopa maaelu arengu fondi vahendeid (koos Eesti riigi poolse kaasrahastamisega 935 miljonit eurot). Juba summade suurusest võib järeldada, et maaelupoliitika on Eesti põllumajanduse jaoks sama oluline kui põllumajanduse otsetoetused.
Viimase aasta jooksul on palju spekuleeritud, et Eesti maaelutoetused võivad oluliselt väheneda. Euroopa Komisjoni arvutusvalemite järgi võib langus olla kuni 40%. Novembri ülemkogul taheti maaelupoliitika kogueelarvet võrreldes komisjoni pakutuga 9% võrra vähendada. Brüsselis liikus mitteametlikke numbreid, mille kohaselt Eesti maaelu arengu eelarve väheneb võrreldes praeguse perioodiga koguni 19%.
Europarlamendi põllumajanduskomitee käis aga paar nädalat tagasi välja numbrid, mille kohaselt maaelu arengu vahendite kogumaht võiks 3% kasvada. Parlamendi ettepaneku kohaselt suureneks EL eelarvest tulevate Eesti maaelupoliitika vahendite maht 767 miljoni euroni (siia lisandub Eesti poolne kaasfinantseerimine), mis oleks 6% rohkem kui käesoleval perioodil. Kuigi maaeluvahendite osas on parlamendi otsustuspädevus küsitav, siis loodame, et see positiivne signaal tugevdab meie positsioone komisjoni suunal.
Kuna Eesti puhul on maaelutoetuste osa põllumajanduspoliitika kogueelarves väga suur, siis meie hinnangul ei ole peaminister Andrus Ansipil võimalik ilma Eesti maaelutoetuste suurust teadmata EL eelarvekavale heakskiitu anda. Kindlasti ei saa me nõustuda maaelutoetuste vähendamisega võrreldes käesoleva eelarveperioodiga, sest siis näiks tõesti otsetoetuste suurendamine justkui raha ühest taskust teise tõstmisena.
Senised ettepanekud ei rahulda
Nii Eesti kui Brüsseli poliitikutele ja ametnikele meeldib rõhutada, et Eesti põllumeeste toetused uuel perioodil kahekordistuvad. Seejuures unustatakse, et aastatel 2007-2013 sai lisaks EL eelarvest tulevale 500 miljonile eurole ühtsele pindalatoetusele Eesti riigi eelarvest maksta ka 300 miljoni euro ulatuses täiendavaid otsetoetusi. Mis tähendab, et käesoleval perioodil moodustasid põllumajandustoetused kokku 800 miljonit eurot ning uueks perioodiks senipakutud 972 miljonit eurot tähendab vaid toetuste ca 20%-list tõusu. Kui arvestada inflatsiooni mõju ja uuel perioodil karmistuvaid keskkonnanõudeid, näiteks nõuab komisjon Eestilt ca 60 tuhande hektari põllumaa sööti jätmist, siis on kohatu rääkida toetuste olulisest kasvust.
Usun, et oleme oma tegevusega palju lähemale jõudnud eesmärgile, et meie nõudmisi mõistaks nii rahvas kui poliitikud. Loodame, et Eesti põllumajandustoetuste lõpliku taseme osas on kaalukas sõna öelda neljapäeval algaval ülemkogul. 75% otsetoetuste tase EL keskmisest ja toetuste kiirem võrdsustamine alates 2014. aastast võiks olla meie peaministri miinimumeesmärk sellel ülemkogul. Vastasel korral Eesti põllumeeste toetused jäävad alates 2014. aastast mitmeks aastaks isegi väiksemaks kui 2013. aastal, sest riigieelarvest ei või tootjatele enam maksta täiendavaid otsetoetusi. 75%-lise lõpptulemuse saavutamine oleks küll pettumus, aga põllumehi tänavale vast ei tooks.
Eesti ja Läti peaministritega kohtumise järel näib, et eesmärgiks on seatud meie toetuste jõudmine alates 2014. aastast igal aastal vähemalt Rumeenia tasemeni. See tähendab meie hinnangul, et Herman Van Rompuy peaks võrreldes novembriga Eestile lisaks pakkuma 127,4 miljonit eurot. Siis meie põllumeeste otsetoetused 2014. aastal küll oluliselt ei tõuseks, aga ära jääks ka praegu silmapiiril terendav toetuste langus.
Siiski tuleb märkida, et kõik arvutused põhinevad 2009. aasta toetusõiguslikul pindalal (ÜPT). ÜPT pindala on alates 2004. aastast Eestis kasvanud (keskmiselt 1,3% aastas), mistõttu jäävad reaalsed ühikumäärad pakutust väiksemaks.
Tänaseks on paraku selge, et võrdseid konkurentsitingimusi meie tootjatele uus periood ei too. Euroopa Komisjon on põllumajandustoetuste sihttasemeks kõikides liikmesriikides seadnud 90% EL keskmisest, kuid seda teadmata ajahorisondil. Uue perioodi läbirääkimiste alguses soovis sama kõrget toetust ka meie valitsus. Seetõttu julgeme valitsuselt ja Euroopa Liidult nõuda, et keskmisest tunduvalt madalamate toetuste kompenseerimiseks peaks Eestil olema õigus riigieelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi, et kompenseerida põllumeestele seda osa, mis jääb puudu 90% sihttasemest.
Joonis: Eesti põllumajanduse võimalikud otsetoetused 2014-2020, miljonit eurot
Allikad: EPKK arvutused Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu järelduste eelnõu ja Põllumajandusministeeriumi andmetel
