Võta raha, sest sa ju vajad seda
Polnud sugugi ammu, kui isaisad ja emaemad oma talud pärisorjusest vabaks ostsid. Vere ja higi hinnaga, aga ära tehti! Nüüdne reklaamimürane tühja-tähja täis kolakapitalismi aeg pakub aga midagi sootuks ümberpööratut. Tarbimisbuumist rammusaks paisunud saamamoolok annab võimaluse saada omaenda raha eest võlaorjaks.
Laena, armas kodanik, laena mõnuga! Võta SMS-raha, kiirraha ja muud lahedat raha, sest sul on seda ju vaja! Paradiisivärav on kahe sammu kaugusel ja inglikoor lehvitab laenulepingutest lehvikuga tarbija kuumavale palgele tuult. Aga igale pühale järgneb argipäev, inglirüüd asenduvad kohtunike talaaridega ja täituri sooniline käsi lööb paradiisivärava kinni.
Ehtne sisefilee
Inimeste moosimine ja ahvatlemine ilusate valede, läikivate fassaadide ja võltsootustega on reklaam ja endisest liigkasuvõtjast on saanud ärimees. Kui ajud on ilusti ära puuderdatud, ohvrilt allkiri käes ja söödaseeklid alla neelatud, algab õige imemisfaas.
Kui hädas inimene maksab elutähtsate asjade arvelt oma lepingukohustuse ära, on puuk priske tüki osalt juba kätte saanud. Mahlasem tükk tuleb aga siis, kui inimene õigeaegse tasumisega toime ei tule, protsendid hakkavad kerima ja viivised kasvama. Lõpuks asuvad hädalisele appi sõbrad ja sugulased, raha aetakse kokku ja tasutakse nagu pärmiga kerkinud laenuke ära. Vaat see oli alles maiuspala, ehtne sisefilee!
Kolmas tükk on kord nii-, kord naasugune. Inimene ei suuda võlga tasuda ja nii tuleb asuda seda sisse nõudma. Koos inkassofirmadega saadakse puiklevalt kodanikult midagi kätte, korraliku vaheltkasuga muidugi. Sageli on tegu aga pere ühisvaraga ja nii läheb sundmüüki ka auto, millega pereema lapsi kooli vedas. Kannatavad lapsed, naised, teised sugulased. Muserdatute rida täieneb nendega, kes seal muidu ehk polekski. Kogu koorem jääb rahalise sotsiaaltoetuse näol ka kohaliku omavalitsuse ja maksumaksja kanda ning kogukonna tasakaal saab häiritud.
Kiirlaenuärimehe vastutus lõpeb lepingu sõlmimisel, sealt algab inimese ja riigi tühjendamine. Teisalt ei saa ka süüdistada neid, kes seda suurepärast "Eesti Nokiat" ära kasutavad, sest mis pole keelatud, on lubatud, ja vastupidi. Iseasi, kas on ikkagi arukas viitsütikuga pommi näha ja mitte sekkuda.
Sõnavabadus, ärivabadus ja muud kirjud vabadused ei tohiks olla eesmärk omaette, kui sellega kaasneb nõrgema julm ärakasutamine ning orjastamine. Kui meie riik soovib ka edaspidi riigiks jääda, ei saa taolisi asju lubada. Viha, kättemaks ja purustatud pered ei ole need, millele tuhandeaastase riigi vundamenti ehitada.
Külmunud hundi ulg
Suitsupakkidel on hoiatussildid ning nendega majandamine võimsalt ülegi reguleeritud, aga mädasohu kutsuvad lillulällutavad ja kõikelubavad reklaamid virvendavad edasi. Ehk oleks õige seada kiirkõrglaenajatele kohustus maksta käibelt sotsiaalmaksu, mis läheks räsitute materiaalse ja psühholoogilise toe tarbeks? Seda siis, kui mingi kõrge puutumatu vabadus ja euroopalikud seadused ei luba taolist sogasest veest kalastamist lõpetada või piirata.
SMS-laenude pakutav lüüriline lühike asenduselu on ohtlik nii inimesele, perekonnale kui kogukonnale ja vajab riigipoolset jõulisemat lahendamist. Kahjuks on meie riik sinisilmselt ja maotult andnud pankadele liiga suure tegevusvabaduse ilma vastutuseta, kehutades majanduskasvu tõotades ka ise laenama ja tarbima.
Ei ole õige lubada pankadel kinnisvara hindamise risk pantijale panna. Hinnakõikumised olgu ikkagi panga riisiko, mida juba laenu andmise otsustamisel hinnata. Ise nad ju nõudsid pädevate kinnisvarahindajate hinnanguid, et nende põhjal otsustada. Ja kui nüüd mõni maja hapuksläinud laenulepingu ja kinnisvara hinnalanguse tõttu saadud laenurahast odavamalt müüki läheb, ei tohiks pank inimeselt lisaraha nõuda.
Kui poleks nii kergekäeliselt laene antud, poleks praegu vaja ka jää külge külmunud hundina kuu poole uluda ehk valitsustelt abi ja halastust lunida. Oleks kergem nii laenuandjatel kui -võtjatel. Kui riik toetab pankade hapuksläinud äriplaane, siis miks on samas olukorras olev ettevõtja halvem, et teda ei toetata?
Minu jutt pole rahailma liigutajatele kuigi meelepärane, aga nemadki võiksid elule vaadata pisut laiema pilguga kui kitsad pangaaknad lubavad. Tegelik ja jätkusuutlik edu saabub ka neile alles siis, kui meil, kodanikel ja firmadel, on kõik hästi.