Viimase kümne aastaga on Hiina rahvastik kasvanud pisut rohkem kui 5% ehk umbes 73 miljonit inimest. Hiina kohta suhteliselt väike juurdekasv. Ainult umbes 55 Eestit.

Matemaatika ütleb, et kui kõik Hiina pered täidaks rangelt ühelapseseadust, ei tohiks rahvaarv kasvada. Järelikult hiilivad paljud sellest kõrvale, sest tahavad väga lapsi saada.

Mis sellest, et seal peaks 1,37 miljardi inimesega juba niigi hullupööra kitsas olema. Mis sellest, et majanduskasvule vaatamata ei ole keskmise hiinlase sissetulek kindlasti veel pooltki sellest, mida Eestis on kombeks nimetada üldrahvalikuks vaesuseks ja viletsuseks, mis kuidagi ei luba peredesse rohkem lapsi muretseda (nimelt muretseda!).

Soovid, mida väga täita ihkame, ei kipu teostuma

Aga Eestis on ametlik sündimuse suurendamise poliitika eesotsas vanemahüvitisega. Ometi on jätkuva negatiivse iibe mõningane pehmendamine ainus, mida oleme saavutanud. Ka päris optimistlikud stsenaariumid ei luba lähikümnenditel meie rahvaarvu kasvu. Parimal juhul võib loota, et aastaks 2050 ei ole meid oluliselt vähem.

Kas vahe on eestlaste ja hiinlaste suhtumises lastesse? Võib nii olla, kui mõtlen eelmisel nädalal Eestit vapustanud loole hooletusse jäetud lastest. Võib olla ka nii, et asjad, mida tahetakse kramplikult saavutada, ei kipu teostuma. Hiinlased ei saa oma rahvaarvu kuidagi alla ega meie üles.

Ehk võiks pideva muretsemise ja hädaldamise vähese iibe ja väljarände tõttu tühjaks jääva Eestimaa üle vahepeal järele jätta. Äkki saaksime siis krambist lahti ja asjad lähevad tegelikult paremuse suunas?

Kui hüpoteetiline sõda Venemaaga kõrvale jätta — mille jaoks ka ime läbi poole suuremaks kasvatatud rahvaarvust ei pruugiks suurt abi olla –, siis mida see ikka väga muudab, kas meid on parasjagu 1,2 või 1,3 miljonit. Eesti ei ole inimestest tühi maa, kaugeltki mitte.

On paradoks, et enamik Eesti piirkondi loodab tulevikust paljut tänu puutumatule loodusele, aga muretseb samas elanike arvu vähenemise üle. Ja kui näiteks Põlvamaa reklaamib end lausega “rohelisem elu” siis ei pruugiks olla eriline õnnetus, kui praeguse 30 000 inimese asemel elab seal tulevikus 25 000 või 20 000 inimest. Piirkonna ökoloogiline jalajälg ilmselt ju väheneks.

Kas Eesti ikka jookseb oma inimestest tühjaks?

Värskelt avaldatud rännustatistika kinnitab, et osa eestlasi on kolinud Eestist ära või maakondadest Tallinna ja Harjumaa suunas. Kostub dramaatilisi hüüatusi, kuidas Eesti tühjaks jookseb. Statistikat kaedes ilmneb, et Tallinnast lahkujaid oli alla 15aastaste ja üle 35aastaste seas tegelikult rohkem kui tulijaid, aga selle ületab kuhjaga 15–34aastaste tung pealinna.

Eks avaldub siin mujal maailmas ammu teada elumuster, et noor eneseteostust ja -tõestust vajav inimene läheb suuremasse linna tööd ja muud huvitavat otsima, samas lastega pered hakkavad liikuma tagasi rohelisematesse ja vaiksematesse äärelinnadesse (Tallinna puhul suuresti naabervaldadesse). Keskealised ja vanemad eelistaksid võimaluse korral aga veel rahulikumat (maa)keskkonda. Võtaks sedagi rahulikult.