Võtkem kuulda häid põllumehi
Särasilmne võitja – Võrumaa suurim köögiviljakasvataja Mart Timmi lillesülemite keskel, endal kullakarva “Külvaja” kuju kõrgele tõstetud otsekui olümpiavõitjal – vilksas võidupäeval teleekraanidel ja võeti ovatsioonidega vastu ka EPA vilistlaspeol Tartus.
Nii ongi Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkurss suutnud aastatega tippsportlaste, -poliitikute ja -haritlaste kõrvale pjedestaalile võrdväärsena tõsta ka tipp-põllumehed, väärtustades nende panust Eestimaa elu edendamiseks.
Eduka põllumehe kuvand on praeguseks avalikkuse silmis paljuski muutunud – see on moodsa põllutehnika abil majandav innovaatiline ettevõtja, arvamusliider, kes edendab maaelu laiemalt. Põllumehe elukutse pole ka noorte silmis enam põlu all ning pea poolte tänavuse konkursi osalejate kõrval jätkavad sama tööd nende pojad või tütred. Mitmel puhul on ka ettevõtte töötajaskond tunduvalt noorenenud.
Aasta põllumehe konverentsil osalenud president Toomas Hendrik Ilves tunnustas tänavu osalenud põllumehi, öeldes, et “kui keegi tahab raskel ajal head nõu kuulda, siis peaksid nad just parimate poole pöörduma”.
Aga kes kuulaks parimaid?
Esimene aasta põllumees Raivo Musting soovitas 2001. aastal meil Euroopa Liiduni vastu pidada. Teiste, praegusel ajal parimateks peetud põllumeeste nõudel tuleb meil mitte üksnes euroliidus vastu pidada, vaid sealset põllumajanduspoliitikat ka muutma hakata.
Just muutuste vajadusele, ning seda ka Brüsseli tasandil, viitas konverentsil eelmise aasta konkursivõitja Mati Nurm. Mees rõhutas, et piimahind on olnud juba aasta madalseisus, aga teraviljahinnad on lausa põrandast läbi surutud. Samal ajal on Brüsseli mehhanismid nii kohmakad ja aeglased, et põllumehele mõeldud abi jääb hiljaks.
Nurmel olid ka konkreetsed ettepanekud: käivitada juba
1. septembrist teravilja sekkumiskokkuost ning mitte venitada tähtaega välismaiste vahendajate rõõmuks, kes üliodavalt talumeeste vilja võtavad ja hiljem vaheltkasu nopivad. Ning soosida toetuste maksmisel raskemates kliimatingimustes elavaid tootjaid.
Oma sõnum oli ka tänavuse konkursi põllumeestel. Sulev Matto sõnutsi sobivad hiidlaste piimakarjad ülimadala hinna tõttu pigem sõnniku tootmiseks. 40 000 krooni kahjumit päevas annab ka Aravete suurtootja Leonid Linkovi kari, samas on tema piimatootmine maailmatasemel. Ehk teisisõnu – vajame ELi põllumajanduspoliitikas suurt debatti.
Neist väljaütlemistest konverentsi pidulikus õhkkonnas konkreetset pöördumist ei vormitud, ometi siit mõte edaspidiseks – parimate põllumeeste ettepanekutele maaelu edendamiseks tuleks anda roheline tee.
Mis oleks veel parem kingitus aasta põllumeestele, kui mõne nende ettepaneku läbisurumine poliitikute ja ametnike poolt, et maaelu muutuks tootjasõbralikumaks.
