Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid — mida Eesti teeb?

Säästva arengu eesmärkide tegevuskava aastaks 2030 annab juhised, kuidas kõikide heaolu parandada nii, et see planeeti Maa ei kahjustaks. Panustada tuleb kõigil. Enne muudatuste tegemist oleks aga mõistlik üle vaadata, mis juba olemas ja toimiv. Kui kokku lepitud 17 eesmärgile ja 169 alaeesmärgile pilk peale heita, siis tundub, et Eestis juba tegeletakse paljude teemadega ning mitmetes küsimustes on olukord parem kui paljudel teistel maailma riikidel. Aga omad kitsaskohad on ka meil.

BertelsmannStiftungi raport, mis võrdleb OECD riike säästva arengu eesmärkide teemades, tõi Eesti kohta positiivsena välja hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi. Ka bioloogilise mitmekesisuse ja puhta looduse poolest oleme võrdlustabelites eesotsas. Samas on Eesti murekohtadeks inimeste suhteliselt halb tervis ning lühem eluiga võrreldes teiste arenenud riikidega. Kuigi taastuvenergia osakaalu näitajatelt edestame enamikku Euroopa ja OECD riike, siis majanduse üldine süsiniku- ja energiamahukus on kõrge. Veel on vaja parandada tootlikkust nii tööjõu kui ka ressursikasutuse osas.

Mitmed ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide teemad peegelduvad Eesti valitsuse tegevusprogrammi prioriteetides, näidetena võib tuua majanduskasvu tagamise ning riigi- ja kohaliku halduse reformi läbiviimise. Kuigi Eestis ei saa rääkida vaesusest arenguriikide mõttes, on ka Eesti valitsuse üks peaeesmärke vaesuse vähendamine, et suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut.

Eesti on esimese 22 riigi hulgas, kes sel suvel annavad ÜRO tippkohtumisel ülevaate oma plaanidest tegevuskava elluviimiseks. Lisaks valitsuse tegemistele on kavas kajastada ka valitsusväliste organisatsioonide tegemisi, sest olukord saab muutuda ainult kõikide sektorite koostöö tulemusel. Riik üksi ei saa kõike muuta, ettevõtted ja vabaühendused peavad andma oma panuse. Valitsuse roll on luua keskkond, kus saaksid sündida uued innovaatilised lahendused, mille abil ülemaailmseid säästva arengu eesmärke täita. Nii leiab Eestist juba täna näiteid teostatud ideedest, mis aitavad elukeskkonda parandada, näiteks e-riigi lahendused või algatus „Teeme ära!”.

Üks viis, kuidas igaüks meist saab eesmärkide täitmisele kaasa aidata, on viia end kurssi sellega, kuidas meie igapäevased tegevused heaolu ja maakera olukorda mõjutavad. Kaaskondanikest hoolimine ning kogukondlikud ettevõtmised aitavad kaasa ühtekuuluvustunde tekkimisele; igapäevased tarbimisotsused – raiskamise vältimine, jäätmete sorteerimine, materjalide taaskasutamine, keskkonnasõbralike toodete eelistamine – mõjutavad nii majanduse, keskkonna kui ka tervisega seotud eesmärke.

30. maist 5. juunini toimub Euroopa säästva arengu nädal. Sel ajavahemikul toimuvad säästva arengu teemadega seotud üritused. Too enda plaanid samuti Euroopa kaardile või vaata, millistest osa võtta, lehel www.esdw.eu! Kõik on oodatud osalema. Nagu on ka kõik oodatud osalema ülemaailmsete eesmärkide täitmisel.