“2020” – saade, mis vaatab ettepoole

Rahvusringhääling alustab 11. aprillil uut saatesarja, mille pealkirjas -"2020" - toodud numbririda märgib tegelikult kahte asja korraga. Ühelt poolt meist kümme aastat ees olevat aastanumbrit, teiselt ETVs algavat tulevikku piiluvat saatesarja. Saatejuhi rollis on teaduse populariseerija Aare Baumer.

Hakatuseks tahaks teada, milline on saatejuhi enda hariduslik taust.

Olemuselt on see pisut naljakaski. Keeruliselt, aga samas ka lihtsalt väljendudes olen interdistsiplinaarne autodidakt, maakeeli järelikult teadusharudevaheline iseõppija. Tehnikaülikooli pürgides osutus mu matemaatika tase komistuskiviks, Tallinna ülikooli kultuurhariduse eriala sisseastumisel arvati, et puudu jääb omakorda maalähedusest. Kokkuvõttes andis see mulle tegelikult parima stardipositsiooni.

Nii täpne teaduskraad sunnib küsima ka suuri asju. Kuidas maailmal läheb?

Kui futuristlikult väljenduda, siis meie, inimeste olek võib ühel hetkel vägagi muutuda. Teisisõnu arvan, et inimene kui liik ei pane küll enam väga kaua vastu.

Kui vaadata haikala või sipelgat, siis võib öelda, et tegu on kas uimede või suistega kõvakettaga, kes oma "vanaema" meeles peab. Kuni nii-öelda kambriumi plahvatuseni, see tähendab, et kambriumi ajastul toimunud uute liikide väga suure tekkimiseni oli olukord enam-vähem stabiilne. Siis läks lahti väga suur uute liikide sünd. See kestab siiani.

Kas ka praegu tekib uusi liike?

Loomulikult. Sureb ja sünnib.

Nimetage mõned uued liigid, hiljuti sündinud?

Näiteks MP-mängija, printer, igasugu i-Podid, i-Padid.

as need on siis uued liigid?

On-on. Toimub liigiline arenemine.

Pidasin loodust silmas.

See on ju ka loodus, ümbritsev keskkond, liigiline mitmekesisus. Tuleb vaadata ja näha üldpilti. Koosnägemus on omavaheline kokkulepe, me kõik peame omavahel milleski kokku leppima.

Milles näiteks?

Kas või näiteks selles, et kui meie siin Eestis ei taha tööstust arendada, siis umbes 2020 või 2030 me pensioni ei saa. Sest tööstus kolib välja. Jätkub rahulik elu naturaalmajanduslikul baasil.

Justkui ohu märk.

Ei tarvitse olla. Lihtsalt elame edasi, aga naturaalmajanduse baasil.

Ohu märki täheldasin pigem aastaid tagasi raadiost kuuldust, kui üks teadlane väitis - võib-olla huumoriga -, et Eesti tuleviku majandusharud on mesindus ja metsandus. Sealt edasi mõeldes jõudsin järelduseni, et mesinikele ja metsnikele ei ole riiki kui sellist, Eesti riiki tarvis.

Tsitaati oli tegelikult peidetud Eesti riigi lagunemine, sest milleks mesinikule riik, raha, sõjavägi? Vahetab mee karunaha vastu, ja ongi kõik. Kuni asi on metsavahtides, on see ainult maailmavaade, aga kui sedalaadi ideede propageerija jõuab riigitüüri juurde, siis on see üks kindel kallutatud suund ja enne tekibki...

Uus liik?

Hea mõte, uus liik. Aga tegelikult... ohu märk. Vastassuunda minnes võib neid samuti leida.

Hüppame saatematerjalist hetkeks kaugemale, näiteks katusele. Kas üks väike urisev isiklik tuulegeneraator äärelinna katusel ajaks praegusel energianäljasel ajal nii-öelda asja ära?

Ei aja. Ei tasu ära. Energiakandjate hinnad on lihtsalt liiga madalal. Seinast saab paraku tunduvalt odavamalt. Tegu oleks lihtsalt sümboolse rahuldusega.

Oma väiksest pesast vaadatuna tundub maailm justkui üks avatud punane raamat - miski muudkui kaob, hävib, mureneb, sureb välja. Pluss veel see äraleierdatud kliimasoojenemine üleüldise läheneva jääaja taustal.

Nii nagu on pidevalt arenenud uued liigid, nii areneb ka meedia. 300 aastat tagasi juhtunud lumelaviinist või maavärinast ei teadnud peale ümbruskonna keegi suurt midagi. Väga kaua aega. Pealegi, me harjume kõigega. Kuigi...

Kuigi?

Gröönimaa muudkui sulavat. Seal jääb jääd järjest vähemaks. Noh, ja mis siis? Jää sulab ära, maa tuleb alt välja, saaks hakata kinnisvara arendama.

Me võiks juba praegu taanlastega patsi lüüa, kuigi... Ilmselt rohelise maa jää alt välja tulles hakkab Gröönimaa üha rohkem iseseisvust nõudma.

See kõik oli justkui läbi huumori­prisma.

Võtke kuidas tahate.

Millal seda... interdistsiplinaarset autodidaktiat kuulda ja näha saab?

Kas just kõike seda, millest praegu juttu oli, aga esimene saade on ETV 2 kavas 11. aprillil.

Jälgime huviga!

---

“2020”

- Alates 11. aprillist pühapäeviti kl 11.40 ETV 2s, 17.30 ETVs, järelvaadatav ERRi teadusportaalis ja ETV kodulehel.

- Visioonisari rakendusse jõudvatest uutest tehnoloogiatest ja nendega seoses tekkinud probleemidest, mis puudutavad ka tavainimest.

- Saatejuht Aare Baumer on vaatajatele abiks ja avab probleemi sisu, kogub intervjuude käigus selgitusi ja kommentaare ning poolt- ja vastuargumente asjaosalistelt ja teadlastelt, et vaataja saaks otsustada, mida asjast arvata ja milliseid küsimusi veel küsida. Sest lõplikult õiget või vale vastust ühegi saateteema kohta veel olemas ei ole.

- Esimeste saadete teemad: “Tuumajaam Eestisse?”, “Läänemeri – elu või surm?”, “Kas tulevikumaja või tulevikuta maja?”, “Taastuvenergia ekspordiks?”.