25 aastat tagasi: Tõrvikuöös kumas vabaduse valgus



25 aastat tagasi: Tõrvikuöös kumas vabaduse valgus
Kesköiseks tõrvikurongkäiguks kogunes ligi 300 inimest, kolonni ees kanti sinimustvalgeid lippe. Kõige ees sammus Mart Laar.

Mitte olud ei tee inimesi, nagu meie ajal arvatakse. Vaid inimesed, selge arusaamisega, kange tahtmisega ja hõõguva hingega tõusevad üles ja paenutavad olusid, et nad nende sihtide kättesaamiseks peavad teenima.

Villem Reiman

Eesti vaimulik ja rahvusliku liikumise üks peamisi juhte (1861−1917)

25 aastat tagasi oli taastärganud eesti rahvusluse keskus paariks päevaks kahtlemata Viljandimaal Kolga-Jaanis. Eesti Muinsuskaitse Selts korraldas seal, Eesti rahvusliku suurmehe Villem Reimani viimases elu- ja tööpaigas, mälestuspäevad, mille finaaliks sai tema büsti avamine.

Pärast seda, kui Eesti Muinsuskaitse Seltsi ajalootoimkonna esimees Mart Laar päevad kohalikus rahvamajas avatuks oli kuulutanud, mindi talgutele kalmistule, kus puhkab ka Villem Reiman.

Viietunnise ühistöö järel koguneti rahvamajja seltsiõhtule, kus Mart Laar ja praegune tuntud humorist Erkki Kõlu Villem Reimani auks kõnelesid. Neist esimene rääkis Reimani sidemetest Eesti Üliõpilaste Seltsiga, teine Reimanist kui karskusliikumise tegelasest.

Õhtut jätkasid vennad Mart ja Jaak Johanson, kes koos Kat­rin Saukasega pakkusid kuulamiseks ning kaasalaulmiseks isamaalise laulukava. Järgnes simman Kolga-Jaani kapelli saatel ja taas isamaaline laulukava Viljandi noortekoorilt Kvint.

Kesköiseks tõrvikurongkäiguks kogunes seltsimaja ette ligi 300 inimest, kolonni ees kanti sinimustvalgeid lippe. Kalmistul langetati lipud Reimani kalmu kohale ja lauldi tõrvikute valgel “Mu isamaa armas”. Kirjanik Arvo Valton pidas kõne eestlusest.

29. mai pärastlõunal oli suur rahvahulk tunnistajaks ajaloolisele sündmusele – Villem Reimani mälestusmärgi avamisele. (Tema kuju oli Amandus Adamsoni tehtuna sõjaeelses Eestis seisnud Tartus, kuid 1950 see hävitati. 2004. aastast on Reimani kuju skulptor Matti Variku versioonis Toomemäel.)

Skulptor Villu Jaanisoo tehtud büsti avas Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste, meenutades avakõnes Reimani tööd Eesti Üliõpilaste Seltsis.

Monumendi pühitsemise talituse toimetas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Viljandi praostkonna abipraost, konsistooriumi assessor Ivar-Jaak Salumäe. Pidulikul jumalateenistusel jutlustasid EELK Viljandi praostkonna praost Herbert Kuurme, kes pööras tähelepanu Villem Reimani lapsepõlvele, kodusele kasvatusele ja kooliaastatele Viljandis, ning EELK Kolga-Jaani koguduse õpetaja Heino Viks, tänades kõiki, kes on Reimani mälestuse suurejoonelisele jäädvustamisele kaasa aidanud.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare