Aasta lõpul on taevasse loota uhket komeeti
- 2013 ehk MMXIII on rahvusvaheline veekoostöö aasta ja rahvusvaheline kinoa ehk tšiili hanemaltsa aasta.
Tšiili hanemaltsa kohta loe lähemat Targu Talitast.
- Aasta lind Eestis on nurmkana ehk põldpüü.
Rahvapäraselt on tal toredaid nimesid: püü, oraspill, kaerapüü, tudukana, kägarpüü, karapatka, adrikas.
Ka teaduslikul nimetusel pole viga - Perdix perdix. See on pärit kreeka sõnast perdesthai ("peeretama") - ilmselt lennuvurina tõttu. Lähedased tüved on ka vene perdet, läti pirst, soome pierrä, prantsuse péter, inglise fart.
- Aasta loom Eestis on hunt ehk hallhunt ehk susi.
Rahvapäraselt on tal toredaid nimesid: aiatagune, hallivatimees, kriimsilm, metsakoll, metsakutsa, metsatöll, metsavend, sorusaba, vanatölkam, võsavillem, õgilõug jpm.
Teaduslik nimetus Canis lupus tähendab sõna-sõnalt huntkoer. Inglise wolf, kreeka lukos, läti vilks, norra ulv, rootsi varg, saksa Wulf, soome susi, türgi kurt, ungari farkas, vene волк.
• 1. I asub esimeseks poolaastaks Euroopa Liitu juhtima Iirimaa.
1. VII 2013 võtab juhtposti üle Leedu. I poolaastal 2015 on ametis Läti ja I poolaastal 2018 Eesti.
1. I 1958 - 31. XII 2012 on ELi juhtinud Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa 12 korda, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad 11, Taani 7, Iirimaa ja Ühendkuningriik 6, Hispaania ja Kreeka 4, Portugal kolm, Austria, Rootsi ja Soome kaks korda, Küpros, Poola, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari ühe korra.
• 31. III saab täis maiade Tzolkini kalendri tsükkel.
Kui mõnel prohvetil maailmalõpp mullu 21. XII untsu läks, saab ta selle nüüd uuesti välja kuulutada. Maiadel on kalendreid rohkemgi veel.
• 10. V toimub rõngakujuline päikesevarjutus. Varjutust on näha Austraalias ja Vaiksel ookeanil.
Veel on tänavu täielik (õieti hübriidne - vari osal teekonnal täielik, osal rõngakujuline) päikesevarjutus 3. XI, mida on näha Atlandi ookeanil ja Aafrikas, ning kolm üsna kesist kuuvarjutust 25. IV, 25. V ja 18. X.
• 10.-18. VIII peetakse Moskvas XIV kergejõustiku MM.
Eestil on senistel MMidelt seitse (eestlastel kaheksa) medalit: kaks kulda, neli hõbedat, üks pronks.
• 12. IX on Jesse Owensi 100. sünniaastapäev.
25. V 1935 püstitas Owens 45 minutiga kolm maailmarekordit ja kordas ühte. Berliini OMil 1936 võitis ta neli kulda. Tema kaugushüppe maailmarekord 8.13 püsis üle 25 aasta ja 100 m maailmarekord 10,2 üle 20 aasta.
• 7. XI valib ROK Buenos Aireses 2020. aasta XXXII OMi linna.
Kandidaadid on Istanbul, Madrid ja Tokyo.
- 28. XI läbib komeet ISON ehk C/2012 S1 periheeli (orbiidi Päikesele lähima punkti).
ISON teeb kaare ümber Päikese tolle pinnast ainult 1,1 mln km kaugusel (Päikese läbimõõt on 1,4 mln km). Ehkki komeedid on võrdlemisi ettearvamatud, võib üsna julgesti ennustada, et 2013. a novembris - 2014. a jaanuaris on taevas uhke vaatepilt. Võimalik, et ISON on ühist algupära 1680. aasta suure komeediga ja saab niisama heledaks.
