Vastu tulnud mesinik Aimar Lauge ütleb, et tema ise seda lõhna enam ei tunne. Laugete perekond on Aimari vanaisa ja isa eeskujul juba kolmandat põlve mesinduse juures. Ja võib öelda, et Muhu Mesi on alati olnud suures osas pereäri.

VIDEO | Aimar Lauge: "Mina töötan mesilas, isa ja naine hoiavad tagalat - ainult niimoodi saabki teha." Muhu Mesi on üle Eesti nõutud kraam ning nagu igal teiselgi firmal on ka nende edu taga töökas kollektiiv ja pidev areng.

Tee magusasse tulevikku

Aimar Lauge ütleb, et seisis pärast keskkooli lõppu valiku ees: kas minna Tartu Ülikooli bioloogiat või Olustverre mesindust õppima. Valituks osutus viimane. “Ma ei kujutanud ennast kunagi ette elamas linnas,” põhjendab ta. “Ja mesinikuna ei hakka kunagi igav, saad omas tempos looduses töötada kevadest suveni.”
Aimar oma Muhu vanaema ja vanaisaga. Pildil on ka onutütar ja Aimaril käes muidugi vanaisa tehtud püss.

Edasi suundus Aimar aastaks Taani praktikale, kus kohaliku suurmesiniku Niels Bak Pederseni käe all edasi õppis. Taanist leidis ka enda soovidele vastavad buckfasti mesilased, keda Muhu väljadel kasvatada. Nad on väga rahulikud. Isegi meevõtu ajal ei pea maski ette panema.

Kergelt mesiniku leib lauale ei jõua. “Iga üheksa päeva tagant teen tarudele tiiru peale, et kontrollida, kas emad on peredes, kas mesilastel on piisavalt ruumi,” loetleb Aimar, mida tuleb kindlasti teha. Ringi sõitmist on palju, kuna tarud on laiali üle terve Muhu. Kesselaiul tegeleb Aimar tõuaretusega. Tööd on nii palju, et juulikuuks jookseb tihti mõte kokku. Siis olevat kõige parem keset heinamaad selili visata ja päikese käes mesilasi jälgida – et oma tööd lihtsalt nautida. Abikaasa Rita arvates aga pole Aimaril selleks vist kunagi mahti olnud.
Kooliajal tegeles Rita isa eestvedamisel kõvasti spordiga ja käis ka palju võistlustel. Tal oli orienteerumises I järk, MKst jäid puudu mõned punktid just enne, kui spordiga lõpetas.

Raske töö on ilmselgelt ka ära tasunud: 2005. aastal sai Laugete mesi koostöös Raivo Voki ja Peeter Ehalaga märgi “Eesti parim toit tervisele”. 2007. aastal andis Saaremaa maavalitsus Aimarile aasta koolitaja märgi ja 2010. aastal valis Eesti Mesinike Liit ta aasta mesinikuks.

Kui parasjagu pole hooaeg, on mesinik ametis järeltulevate põlvede harimise ning koolitamisega –1998. aastast õpetab Aimar Kuressaare ametikoolis algajatele mesinduse põhitõdesid.
Aimari ja Rita pulmad 12. mail 2001.

Naine üle õla ja Muhusse

Abikaasa Rita on põline tartlanna. Kõik tema helgemad lapsepõlvemälestused on just sealt: “Kasvasin Annelinnas, kui seda linnaosa alles ehitati. Käsime perega palju matkadel, marjul ja orienteerumisneljapäevakutel.”

Rita isa oli suur orienteerumishuviline, seda hobi jagas ta ka oma perega. “Need metsaskäigud olid väga vahvad, meid õe ja vennaga võeti õnneks igale poole kaasa,” meenutab Rita.

“Hariduselt olen raamatukogutädi,” naljatleb Rita.

Aimariga sai Rita kokku, kui too oli parasjagu Tallinnas mett müümas. Noored kohtusid 2000. aasta sügisel ning 2001. aasta mais peeti juba pulmad.

“Aimar naljatleb siiani, kuidas mandrilt käiakse naist toomas – ikka vups üle õla ja saare poole jooksu,” naerab Rita.
Neli põlvkonda Laugeid: vasakult Angela, Aimar, Aimari vanaema Valda (tema mees Artur tõi mesinduse perre), Eduard, Johannes ja Aimari isa Vello

Maaeluga on Rita tasapisi harjunud, lööb aina rohkem kaasa ka mesinduses, millest tal enne Aimariga kohtumist aimugi polnud.

“Kõik tuli teha enne, kui naine aru saab,” muigab Aimar. “Eks meile ikka õpetati, kuidas kaasat peab valima ja millal abielluma, aga meie tegime kõik saare moodi. Usume mõlemad, et just jumal meid kokku juhtis. Elu põhilistele asjadele vaatame ühtemoodi ja see on abielus tähtis,” räägib Rita.

Koos koliti Tornimäele Aimari korterisse ning seal sündis ka esimene nende kolmest lapsest – Angela. Tornimäel möödus kaks aastat, seejärel liikusid Aimar ja Rita Orissaare alevikku, kus kõik rohkem käe-jala juures oli. Ning Orissaares sündisid juba Eduard ja Johannes.
Kolm põlvkonda koos askeldamas – Aimar mesitaru kallal, noorim poeg Johannes ja isa Vello kõrval vaatamas.
Maaeluga on Rita tasapisi harjunud, lööb aina rohkem kaasa ka mesinduses, millest tal enne Aimariga kohtumist aimugi polnud. Kui ta oli lastega kodus, siis Aimari töösse väga ei süvenenud, aga mesinike jutte kuulates siiski kujundas oma arvamuse. Nii et kui siis ühel päeval helistati ja nõu küsiti, aga Aimarit parasjagu kodus polnud, otsustas Rita ise aidata. Õhtul, kui asi oli Aimarile ette kantud, teatas mees viisakalt: “Tead, ära sa teinekord väga julgelt ikka nõu anna.”
Niels Laugete mesilasi uurimas.
Nüüdseks on ta abikaasa käe all õppides ja ka tema mesinduskursust läbi tehes saanud selgeks põhitõed ning viimased neli aastat on just Rita kogu meevurritamise kohustuse enda õlule võtnud ja kaks viimast aastat mehega koos ka mesilas kaasas käinud.
Pisikesed Angela ja Eduard oma mesinikuriietes.

Kinnised suved ja filmiõhtud

Aimari ja Rita kolm last – Angela (14), Eduard (11) ning Johannes (7) – on nüüdseks kooliealiseks kasvanud. Suviti jooksevad nad Muhus vanaisa talu hoovis ringi ning nende elu on kui mõnest Astrid Lindgreni lasteraamatust – ümbritsetud sõbralikest naabritest ja hobustest.
Aimar Lauge

Kuna töö tõttu on suvel Aimaril väga kiire, siis oleme proovinud ikka hooaja lõpul teha ühe matka või reisi. Oleneb parasjagu võimalustest.
Rita Lauge
“Mul on nii hea meel, et lapsed saavad siin kasvada. Ja mina saan jälgida, kuidas nad suviti paljajalu ringi jooksevad, heinapallide peal hüppavad, vahel end hoopis võrkkiike viskavad ja loevad raamatuid. Nad hoiavad väga kokku. Vahepeal käivad mu õe ja venna lapsed siin Tartust külas. Mu vanematel on kokku seitse lapselast, kellest noorimad käivad läbi ja muudkui tahavad üksteise juurde. Siis ongi nii, et suvel on vahel kohe palju lapsi Muhus, siis jälle suvitavad nad memme-taadu juures Elvas või siis käivad venna või õe juures mängimas. Ka laste sõbrad käivad siin telkimas. Lastel on selline tore lapsepõlv!” rõõmustab Rita.
Lapsed suvel heinapallidel mängimas.
Ka kooliajal on lastel Oris­saares tegemist küllaga. Näiteks on vanemad lapsed mõlemad õppinud muusikakoolis – Angela käis flööti õppimas, noorem vend Eduard aga õpib viiendat aastat löökpille. Lisaks on Angela ka neidudekoori liige ja teeb aeroobikat, Eduard käib maadlemas ning on noorkotkaste liige. Pesamuna Johannes aga harrastab rahvatantsu ja pallimängu.
Tütar Angela näitab oma tuhkrut.

Igal aastal üritab Laugete pere ka mõne reisi ette võtta. “Kuna töö tõttu on suvel Aimaril väga kiire, oleme proovinud ikka hooaja lõpul teha ühe matka või reisi. Oleneb parasjagu võimalustest,” nendib Rita. Ta usub siiski, et iga väljasõit ei peagi olema kaugele – ka õige lähedal asuval Kesselaiul telkimine võib koos hea seltskonnaga olla nagu puhkuse- reis.