NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
16.11.2017 19:03
Vaino Väljase ja Aleksandr Jakovlevi mainimine tuletab meelde selle, kuidas Brežnevi ajal saadi lahti ebasoovitavatest kõrgetest poliit- ja parteiametnikest - kutsuti välja ja pisteti nina ette riikide nimekirjaga, kust tuli sobiv välja valida. Kui valik oli tehtud, siis saadetigi ebasoovitav tegelane suursaadikuks - nii kauaks, kui vaja. Just niimoodi saadi Jakovlevist 70ndatel lahti, kui ta Kanadasse suursaadikuks saadeti. Huvitav, kas Väljas oli elupõline diplomaat või oli temagi "väljasaadetu"?...

Ševardnadze oli selline tegelane, et võis mõtlema panna, kuidas pikaajaline punaparteilane ka nõukogudejärgsel ajal tunnustuse säilitas. Tema lugu oli selline, et 1977. aasta uue põhiseaduse vastuvõtmise järel hakati liiduvabariikide põhiseadusi samuti üle vaatama. Armeenia, Gruusia ja Azerbaidžaan olid aga ainsad, mille põhiseaduses oli ära mainitud "riikliku keele" staatus ehk põlisrahva keel oli eelisseisundis. See asi taheti ära kaotada, mis viis Gruusias rahutusteni. Tolleaegse parteijuhina oli ilmselt just tema see, kes suutis venestamisele viiva seaduse muutmist vältida ja nii jäigi...

Laari ja Isamaaga on asi suhteliselt lihtne - endile tõmmati vesi peale juba alguses ja karmavõlg jäigi asutaja lisaks kummitama kogu seda erakonda, mis on tasapisi omaenda nime paroodiaks muutunud. Kahjuks tuleb meil vist veel pikalt paroodia farsiks moondumise tunnistajateks olla ja selle tagajärgedega koos elada. isegi venestamise vastu ei ole need klounid mitte kunagi mitte midagi reaalset ära teinud...
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega