Akadeemik Enn Tõugu: Arvuti mõtleb juba praegu

Esimene arvuti Nõukogude Liidus projekteeriti ja tehti valmis Eestis, Enn Tõugu juhtimisel.

Kui tagasi teie esimese arvuti juurde tulla – millega see tegelikult hakkama sai?

Tegelikult oli see oma ajast kõvasti ees. Oli selline masin, mida hiljem hakati ka miniarvutiks kutsuma.

Miks?

Sest mahtus ühte tuppa ära. Suhtlemine temaga käis nii, et söödeti talle andmed sisse, arvuti luges selle ära ja trükkis paberile välja. Asi käis juba enam-vähem normaalselt, kirjutusmasina klahvidega. Mujal maailmas oli selliseid ilmselt juba olemas, aga Nõukogude Liidus oli see küll esimene.

Mida ta ikkagi nii-öelda arvutas?

See oli ette nähtud masinaehitustehasele. Arvutas lõikerežiime.

Kas inimaju seda ise poleks teha saanud?

Oleks küll, aga mingit ühte tabelit täitnuks inimene oma pool tundi. Arvuti tegi aga juba siis mõni tuhat tehet sekundis. Põhiline aeg kuluski sisse- ja väljatrükkimisele, protsess ise käis kiiresti. Oli üsna mugav ja inimesele sobitatud. Polnud enam vaja teenindavate inseneride brigaadi. Jupid kõik sõjatehastest, Vene värk küll, aga töötas korralikult. Sellistest komponentidest tehtud arvutid laaditi siis veoautodele ja nii nad kusagil metsaveerel rakettide kõrval oma asja ajasid.

Kas see ongi “tehisintellekt”?