Hmh, no ütleme siis niimoodi, et jah. See mekutamine käis teie sõna  “koos” pärast.

Minu teada olete praeguseks ainus inimene, kes sellest rääkida saab. Kes eestlastest veel sellel tähtsal juubelil viibis?

Üleliidulise noorsoodelegatsiooni koosseisus olin mina üksi, oli veel eraldi ENSV delegatsioon, aga nendega ma kokku ei puutunud. Ime küll, et mind sinna saadeti, sest ega mu ankeet sugugi laitmatu ei olnud.

Mu onu, ema vend, Ärma talu poiss Abja kandist (ei ole president Toomas Hendrik Ilvese talu – toim), oli Nõukogude admirali astmes mees, kes lasti Venemaal protsesside ajal maha. Parajalt lähedane sugulane, et mind külalisena diskvalifitseerida. Aga ju oli asi juba otsustatud.

Stalini sünnipäev oli 21., minu oma tuli kahe päeva pärast. Mina sain 18, tema 70.

Ja kui sul õnnestub selles vanuses istuda ühes lauas Mihhail Šolohhoviga ja lugeda talle Smuuli luuletusi ja üle laua istub Vassili Solovjov-Sedoi, kellega koos sai ümisetud “Õhtuid Moskva lähistel”, siis võib ju noor inimene käest ära minna. Ma siis veel ei teadnud, et viina peale ei maksa šampanjat juua.

Igatahes tõi toateenija järgmisel hommikul mulle mu äsjatriigitud ja puhastatud ülikonna.