Alatskivi vanadaam vuntsitakse üles
Kaua tal enam oodata ei tule. Tänavu sügisel algas lossi ennistamise viimane etapp, ehitusmehed on läinud järgmiseks lehesajuks.
Kõige rohkem ootab lossi perenaine aga kevadet 2011, mil loss on juba mõisaaegse mööbliga sisustatud ning käes aeg kutsuda kõiki avamispeole.
Ometi veel üsna hiljuti tundus kõik nii lootusetu. Kust võtab vald mitukümmend miljonit krooni remondiraha? Kas tasub ikka peaga vastu müüri joosta?
“2000. aastal tuli meie vald koos Liivi muuseumiga välja ideega loss korda teha, siis tundus see paljudele täiesti hullumeelse mõttena,” ütleb Külli Must.
Taas on elu näidanud, et mõtted peavadki julged olema. Jänes ju kaarte ei mängi.
Loss avatakse kõigile
Kui Alatskivi vald lossi ligemale paarikümne aasta eest toonaselt sovhoosilt oma valdusesse sai, oli see tõesti nukras seisus. Paraku puudus raha isegi hädapärasemateks töödeks.
Nii anti loss 1993. aastal suurte lootustega 50 aastaks koos restaureerimiskohustusega rendile ühele Soome kodanikule. Kahjuks too aga töödega ei alustanudki. Vallal oli tükk tegu, et rendilepingut lõpetada.
Taastamistööd algasid 2003, kui tehti ära lossi säilimiseks kõige tähtsam — läbijooksva asemele pandi uus kiltkivikatus.
Tänavu veebruaris said alatskivilased heakskiidu ning koos sellega ka raha lossi renoveerimise viimasele etapile. Tänu sellele käivadki sügisest saati lossi sees ja ümber taas kibekiired ehitustööd.
“Kui Euroopa Liit poleks appi tulnud, oleks renoveerimine jäänudki hullumeelseks ideeks,” arutleb Külli Must.
Kokku kulub lossi taastamiseks 30 mln kr ringis, sellest vaid 4,5 mln on valla enda raha. Kuigi ka Eesti riik on mõnd projekti rahastanud, pärineb lõviosa ELi tõukefondidest.
“Vallale on ka omaosalus 10 või 15% olnud suur kohustus, kuid oleme toime tulnud,” ütleb sihtasutuse juhataja.
Juba praegu toimub pooleldi korda tehtud lossis mitmeid üritusi. Sel suvel käis kokku
15 000 külastajat, millele lisandus veel ligi 10 000 suvelavastuse “Vihurimäe” vaatajat. Lossi taastatud läänetiivas töötab tänavu suvest restoran.
Tubin saab muuseumi
Külli Musta hinnangul ongi kõige suurem väärtus see, et üks ilusamaid mõisahooneid jääb nüüd Eestimaal avalikuks kasutuseks. Alatskivi lossist saab piirkonna turismi- ja kultuurikeskus, kus on ajutiste näituste saal, kontserdisaal 120 külastajale, nõupidamiste- ja seminariruum 40-60 inimesele, mõisa ajalugu ja restaureerimist kajastavad ekspositsioonid ning teisel korrusel ka kohaliku suurmehe Eduard Tubina muuseum.
“Tubina muuseumi eesmärk on anda külastajale edasi sõnum, kes Tubin oli ja mida tegi, kasutame ka multimeedia võimalusi tema heliloomingu tutvustamiseks,” selgitab muuseumi luua aitav teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Risto Lehiste.
Mõne nädala eest sai loodav muuseum helilooja Türgis elavalt pojalt Eino Tubinalt esimese saadetise suurmehe isiklikke esemeid, alates värvitelerist ning lõpetades piipude ja plaatidega. Lossis on ka kaks Tubina klaverit, millel helilooja on komponeerinud oma teoseid.
17 roostes jahipüssi
“Teate, mis me hiljuti leidsime?” küsib Külli Must ühtäkki. “Leidsime tõenäoliselt parunite jahipüssid, mis maa sees olnud ilmselt aastast 1918, kui enamlased olid tulemas,” jätkab ta.
17 roostes jahipüssi leiti lossi tagant soojuspumba trassi kaevates. Musta arvates peideti need sinna vaid korraks, muidu oleks neid hoolikamalt pakitud. Ja vaevalt et kohalikel jahimeestel selliseid püsse oli.
“Asjatundjate sõnul pole need ajaloo seisukohalt olulised, kuid lossi ekspositsioonis saame neid ometi kasutada,” rõõmustab Must.
- 1885. aastal valminud loss rajati Suurbritannia kuningliku residentsi, Šotimaal asuva Balmorali lossi (ehitatud aastatel 1853-1855) eeskujul. Alatskivi loss oli Arved Georg von Nolckeni viieliikmelise perekonna koduks 20 aastat.
- 1905. aasta talurahvarahutuste järel Nolckenite perekond lossi enam alalise elupaigana ei kasutanud. Mõis renditi välja.
- EV Asutava Kogu poolt 1919 vastu võetud maaseadusega läksid rüütlimõisad võõrandamisele. 1920-1929 rentis Alatskivi vald riigimõisalt lossi ruume Alatskivi kõrgemale algkoolile. Lisaks paiknesid lossis veel metsavahi ja politseikordniku toad ning I ratsapolgu telefoni keskjaam, osa ruume oli sõdurite käes.
- 1937 üüriti loss piirivalve Peipsi jaoskonnale, sõja ajal oli see sõjaväelaste käsutuses.
- 1945. aastast on lossis paiknenud kordamööda masina-traktorijaama keskus, Kallaste rajooni täitevkomitee, Alatskivi sovhoosi kontor, külanõukogu, söökla, kinosaal, raamatukogu.
- 1991 taastati Alatskivi valla õigused ja lossi peremeheks sai vald.
- 1993 andis vald lossi 50 aastaks rendile ühele Soome ärimehele, rendileping lõpetati kohtu korras 1999. Seejärel on lossi kordategemise võtnud oma kohustuseks vald.
Allikas: SA Alatskivi Loss
Lossi ennistamine
- 2005 Vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja keskküttesüsteemide väljaehitamine lossi läänetiiba ning peasaali, salongi ja söögisaali taastamine — 4,5 mln kr. Lossikinnistu vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine —
1,05 mln kr.
- 2005 ja 2006 Lossikompleksi investeeringute ettevalmistamine, projektide kirjutamine — 1,1 mln kr.
- 2007 Lossi idatiiva akende ja välisuste taastamine — 1,5 mln kr.
- 2009, 2010 Lossipargi korrastamise I etapp —
2,2 mln kr.
- 2009, 2010 Lossi renoveerimise viimane etapp. Keskkütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide panek lossi idatiiba, II korruse ja välisfassaadi restaureerimine — 16,65 mln kr.
Allikas: SA Alatskivi Loss
