ANIMATSIOON | Miks rohelised lehed puudel sügisel kollaseks ja punaseks muutuvad?

 (1)
BOTAANIKAAED
Foto: Arno Mikkor

Tänavune sügis tundub väga värviline. Kas see ongi nii või me lihtsalt ei mäleta, millised nägid puud välja eelmisel sügisel?

"Raske öelda, aga mulle tundub ka, et tänavu on looduses tavalisest enam punast," ütleb Tartu Ülikooli botaanika osakonna teadur Ülle Reier, kes sageli Tallinna ja Tartu vahet sõidab ning bussiaknast seda kaunist värvidemängu jälgib.

Miks aga puude lehed sügisel üldse värvi muudavad? Sellele küsimusele vastamiseks juhatab Reier ajakirjaniku oma kolleegi, ökofüsioloogia professor Arne Sellini jutule.

Ja professor Sellin selgitab: "Puude ja ka teiste taimede lehed värvib roheliseks pigment klorofüll. See asub taimerakus kloroplastides, mille sisemus on liigendatud membraanidest. Membraanid on ehitatud valkudest ja lipiididest. Klorofüll on pigment, mis on seotud erinevate valkudega.

Taimed saavad keskkonnast signaale, et talv on tulekul ning nende lehed surmale määratud. Ja kuna kõik klorofülliga seonduv (sh valgud) on taime jaoks väga energiakulukas, siis püüavad nad energiat ning lämmastikku igati säästa ja hakkavad seetõttu klorofülli lagundama.

Klorofülli hulk lehtedes väheneb ning nähtavamaks muutuvad teised pigmendid – karotenoidid, mille alla kuuluvad oranžid karoteenid ja kollased ksantofüllid. Need on lehe sees ka suvel olemas, kuid rohelist klorofülli on siis nii palju, et teised pigmendid ei paista välja.

Seotud lood:

Karotenoide, mis annavad lehtedele oranžikas-kollaseid toone, sügisel juurde ei sünteesita, lihtsalt seni varjul olnu muutub inimese silmale nähtavaks.

Antotsüaniidid on sini-puna-lillad pigmendid, mis sisalduvad lahustunud kujul rakumahlas ning neid hakkab taim sügisel juurde sünteesima."

Huvitav on see, et küsimus, miks taimed antotsüaniide juurde tootma hakkavad, leidis lahenduse alles suhteliselt hiljuti, umbes 15 aastat tagasi.

Niisiis - miks? Antotsüaniidid on antioksüdandid ja nende ülesandeks on taimerakke kaitsta.

"Väga üldiselt öeldes toodavad taimed antotsüaniide juurde sellepärast, et kaitsta kuni viimase lehe langemiseni oma fotosünteesiaparaati. Laias laastus on tegemist sellesama protsessiga, mis toimub inimese kehas, kui süüakse punaseid toiduaineid (tomat, peet jt) ja juakse punast veini – need sisaldavad antioksüdante, mis rakke kahjulike mõjude eest kaitsevad," räägib Arne Sellin ja lisab, et antotsüaniidide juurdesünteesimisega püüavad taimed lahendada lehtede kaotuse nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved. Sest taimeriigis valitseb konkurents ja võidumees on see, kes kiiremini kasvab – seega tuleb fotosünteesiaparaati hoida töös nii kaua kui võimalik.

Ksantofüllidel on samuti kaitsefunktsioon, kuid sügisestes lehtedes varieerivad nad värvigammat.

Kuidas taimed teavad, et talv on tulemas? Seda ütlevad neile kolm asja:

  • õhutemperatuur (nii keskmine kui miinumtemperatuur) – see langeb;
  • fotoperioodi ehk ööpäeva valge osa pikkus – see lüheneb;
  • valguse spektri muutus – mida madalamalt päike käib, seda enam pikalainelise valguse osatähtsus suureneb.

Ka lehtede langemine on nende kolme põhjuse tagajärg.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare