Ansambel Miki 50. See on fenomen!
Vaatamata ilmataadi viperustele saabus rahvas jaanitulele lakkamatu vona. Tähistati kohaliku rahvabändi Miki viiekümnendat tegevusaastat. Kahtlemata väärib selline pikk tegutsemisaeg imetlust ja austust.
Vokaalinstrumentaalansambel Miki andis oma esimese kontserdi 1967. aasta 8. märtsil tollases Rapla rajooni Valtu klubis. Bändi loojateks olid kohalikud noored mehed: vennad Tiit ja Eerik Laurimaa, Harri Kio, Kalju Brecher, Tõnis Kreuz ja Urmas Läll.
Miki on aastate vältel pakkunud meelelahutust nii oma kandi rahvale kui esinenud üle Eestimaa erinevais paigus. Nende mängu on nähtud ka teleriekraanilt. Miki läbis edukalt tarifitseerimiskadalipud, sai kõrged kategooriad ja seega loa mängida tantsuks ka klubide üritustel. Tarifitseerimata orkestrite ja ansamblite teeneid ei tohtinud omal ajal kasutada ükski asutus ega ettevõte.
50. juubeli pidu peeti jaaniõhtul Kumma küla kiigeplatsil tagasivaatava hõnguga. Kui kohalik soojendusbänd Brandy oma esinemise lõpetas, tulid lavale mikid. Neist noorukeist, kes pool tagasi alustasid, on tänaseks saanud hallipäised mehed ja üsna mitmetest vanaisadki.
Meenutused vanadest aegadest
Õhtujuht Anne Archipov (kes oli samas ametis ka 50 aastat tagasi) ütles, et aeg on nii palju edasi läinud, et see lubab avalikustada mõndagi seni varjul olnut ja andis võimaluse igal bändiliikmel rääkida õhtu jooksul üks lugu möödanikust. Ega laulumehed küll eriti jutumehed olnud.
Algkoosseisust on endiselt rivis Eerik Laurimaa, kes meenutas et ega algaastatel nende hulgas muusikalise haridusega noori polnud, kuid huvi muusika- ja pillimängu vastu oli nii suur, et see viis eesmärgini.
Keerulised olid ka pillide hankimise lood. Kui oli näha, et poistest saab asja, toetas Valtu kolhoos, eesotsas esimees Tenno Teetsiga pillide soetamisel. Olid ju sellega oma majandi peod garanteeritud. Aga ükski pill ei mängi üksi, ikka mehed selle taga.
1971. aasta oli märgilise tähendusega, sest Valtu kooli tuli muusikaõpetajaks Kalev Laagriküll, kelle on elutee nüüdseks Harjumaale viinud.
Miki eripäraks on olnud läbi aastate solistide rohkus ja mitmehäälne laul. See ongi teinud ansambli repertuaari väga mitmekesiseks. Üldse on bändist läbi käinud 18 inimest, kellest igaühel on olnud oma roll ja kes on aidanud kujundada kollektiivi nägu.
Huvitaval kombel olid ansamblis olemas ka Eestimaa laulukuulsuste „teisikud”: Jaak Joala (Tiit Laurimaa, mees, kes ülevaatustel noppis ühe tunnustuse teise järel), Tõnis Mägi (Kalev Kruusaauk), Ivo Linna (Harri Kio), Vello Orumets (Tõnis Kreuz), Mait Maltis (Arnold Hannust). Jaan Rebelile sobisid rahvalike laulude töötlused. Elmar Sepmani kiidab ansambli juht kui üht haruldase looduse poolt antud andega pilli- ja laulumeest, kes tabab lennult mitmehäälsuse võlu. Kunagise trummari Kalju Brecheri esinemine oli alati väike lõbus etendus.
Laval on peale Tiidu ja Eeriku olnud veel teinegi paar vendi - Valdo ja Veljo Linamäe. Ja missuguseid ränki võimenduskaste ja juhtmepuntraid pidi omal ajal haldama helitehnik Urmas Läll!
Meenutati neidki, kes nüüd mängivad taevastes orkestrites: Tiit Laurimaa, Tõnis Kreuz, Hindrek Valter ja Elmo Sulu.
Kontsertesinemistel kasutati kava ilmestamiseks ja pillimeestele puhkuse andmiseks sõnakunstnike abi. Tavaliselt olid estraadipalade esitajateks õed Anne Archipov ja Maila Sepman, hilisemal ajal ka Maiu Märdikes ja Hannes Teets. Tihti käis ansambliga ringreisidel kaasas kohalik näitering - alustuseks esitati näidend ja edasi võeti tantsukaari Miki pillihelide saatel. Aegade jooksul on olnud mitmeid erinevaid koosesinemisi küll naisansambli ja teistega.
Abikaasade tugi oluline
Jaaniõhtul sai tervituseks sõna Valtu klubi endine kauaaegne juhataja Helgi Sussi, kes on kaasa teinud nii mõtetes kui ka tegudes pea kõik Mikide 50 aastat. Ansambli toetamisel on tal väga suur roll ja mikid oskab seda hinnata.
Tänusõnu pälvisid ka Miki liikmete abikaasad, kes on muusikutel aidanud rõõme kahekordistada ja muresid poole võrra vähendada. Midagi habrast võiks ilma mõistva ja toetava suhtumiseta puruneda.
Juubelipeo kontsertosas lauldigi varasema perioodi laule. Armsaks saanud lauludega esinesid kunagised solistid Kalev Kruusaauk ja Arnold Hannust. Üles astusid ka Eerik Laurimaa, Kalev Laagriküll ja Viktor Piir. Kõlasid paljud armastatud laulud nagu „Kolm roosi”, „Vana jõgi”, „Vihmapiisad”, „Tüdruk, ole hea”, „Kauge aeg”, „Must kohv”, „Oled puudu vaid sa”... ja rahvas tantsis ning laulis vihmas kaasa.
Alles aastal 2013 liitus ansambliga Rünno Leinberg. Küsimusele, mis eristab Mikit varasematest ansamblitest, kus ta osalenud, vastas Rünno: „Miki repertuaar on huvitavam ja raskem.” Aga see on ju ansamblile tunnustus!
Praegu tegutsevas koosseisus mängivad Eerik Laurimaa (klahvpillid, laul), Valdo Linamäe (basskitarr), Rünno Leinberg (soolokitarr, laul), Kuldar Pärt (trummid) ja Viktor Piir (laulja, kes tuleb toime igasuguse repertuaariga). Helimeheks on vastutavatel esinemistel Heiti Vahtra, kes oli ka peoõhtul tasemel. Ükski tulemus ei tule tööta, harjutusõhtud on pikad ja töised.
Esinemisi jagu hoolimata east
Kontserdi lõpul, kui lavale oli veel kord kutsutud kogu ansambli seltskond, oli võimalik neid tervitada.
Sel õhtul said nad koheselt ka ühe esinemiskutse. Suurim tunnustus bändile on rahva armastus!
Pillimängu kostus veel pärast kesköödki. Hoolimata vahepeal kimbutanud vihmast olid peorõõmust osa saamas rahvas oma maakonnast ja ka kaugemalt. Sünnipäevaõhtu kujunes väga meeleolukaks.
Kuna oli jaaniõhtu, siis põles hämaruses lõke, kiikus külakiik ja saluudi asemel andis Olavi Laurimaa uhke tuleetenduse. Kogu ürituse õnnestumisele aitas kaasa kogu Eerik Laurimaa pere Niidre talust.
Mikide tegevuse alustaja, jätkaja ja praegune eestvedaja Eerik sõnas: ”Väga hästi läks korda!”
Läks küll! Hoolimata kõrgest east on ansambel väga heal tasemel. Kõigi kohalviibinute nimel soovin veel palju tegusaid aastaid ja meeleolukaid sündmusi nii kodukandis kui kaugemalgi.
