Ansip: Eesti jääb ülemkogu valikutega rahule
Euroopa Liidu valitsusjuhid valisid konsensuslikult Euroopa ülemkogu eesistujaks Belgia praeguse peaministri Herman van Rompuy ja ühenduse välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks Euroopa Komisjoni praeguse kaubandusvoliniku, paruness Catherine Ashtoni Ühendkuningriigist.
„Ma oleksin väga tahtnud näha Luksemburgi peaministrit Jean-Claude Junckerit selle koha peal, aga ma olen väga rahul ka Herman van Rompuyga,” ütles Ansip pärast erakorralist ülemkogu, kommenteerides van Rompuy valimist EL-i presidendiks nimetatavale ametikohale. „Täpselt sama moodi kui ma oleks olnud ka (Hollandi peaministri — ML) Jan Peter Balkenendega.”
„Välispoliitika kõrge esindaja kohale ma oleks meelega näinud ka Tony Blairi (Briti endist peaministrit — ML), kindlasti ka David Miliband (Briti praegune välisminister -ML) oleks olnud väga tugev välispoliitika ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu jaoks,” rääkis Ansip.
Eesti valitsusjuht viitas, et paruness Ashtoni valimisel EL-i välisministriks peetava koha peale võis oma mõju avaldada ka see, et Ashton on naine.
„Jälgiti väga paljusid parameetreid ja otsiti tasakaalu väga paljude parameetrite osas ja sooline tasakaal oli ilmselt üks olulisi argumente, miks seekord valiti välis- ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks paruness Cathy Ashton Ühendkuningriigist,” märkis Ansip. Samas lisas Eesti peaminsiter, et Ashton on tugev poliitik ja ta usub, et Ashtoni välispoliitilised vaated ühtivad väga paljus Eesti välispoliitiliste seisukohtadega.
Ansip ei toetanud siiski ideed, mille kohaselt võiks tulevikus EL-i juhtkohtadele kandidaate esitades pakkuda riigid üheagselt välja nii mees- kui naiskandidaadi. Kolmapäeval esitasid sellesisulise nõudmise grupp Euroopa Parlamendi naisliikmeid, kes viitasid, et peagi ametisse astuva uue Euroopa Komisjoni koosseisu on esitatud vähem naiskandidaate, kui on praegused kaheksa naist oma tööd lõpetavas komisjonis.
Ansip kinnitas ka, et van Rompuy ja Ashtoni nimetamisega ei kaasnenud mingeid kokkuleppeid Euroopa Komisjoni kohtade jaotamisel riikide vahel, ta väljendas veendumust, et komisjoni president Jose Manuel Barroso paneb kokku komisjoni, mis vastab nii parteilise, geograafilise kui ka soolise tasakaalu nõuetele.
Samas tunnistas Eesti peaminister, et laiemas plaanis on praegu veel Euroopa Liidu juhtkohtadel ebaproportsionaalselt vähe Ida-Euroopa ametnikke ja poliitikuid. Aga tema sõnul peavad need riigid ja nende liidrid tegema tööd, et üle-euroopaliselt tuntud isikud nendest maadest välja kasvaksid.
Van Rompuy on oma poliitiliselt kuuluvuselt paremtsentrist, Ashton Briti leiboristliku partei liikmena vasakpoolne, mis vastab ka varasematele seisukohtadele, et Euroopa ülemkogu eesistujaks peaks saama parempoolne, välisministriks aga vasaktsentrist.
Ansip juhtis ka tähelepanu ka sellele, et van Rompuy ametikohta ei maksa üle tähtsustada. „Eksivad need, kes arvavad, et me täna valisime Euroopa Liidule presidenti — me valisime ülemkogule eesistujat,” rõhutas Ansip. „Ja on väga suur vahe, kas valida 27 liikmesriigi koosolekute jaoks eesistujat või valida presidenti kogu Euroopa Liidule. Euroopa Liit ei ole unitaarriik, millele oleks vaja valida presidenti.”
Euroopa ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy ametiaeg algab koos Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril. Paruness Ashtoni ametikoht välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tähendab ühtlasi ka Euroopa Komisjoni aseesimehe kohta, mistõttu ta peab koos Euroopa Komisjoni uue koosseisuga saama ka Euroopa Parlamendi heakskiidu, eeldatavasti toimub sellekohane hääletus jaanuari teises pooles.
