Aprill! Vasikaga bussi... ja kus siin WC on?
Lux Expressi staažikas bussijuht rääkis naljakast seigast, mis juhtus umbes 40 aastat tagasi Petseri liinil. Bussi peale tuli vanem naisterahvas kes päris bussijuhi käest: „Kas sa homme minuga koos vasika peale võtad?“. „Ikka saab!“ - oli bussijuhi vastus.
Mida ta aga ei osanud arvata on see, et naisterahvas oligi järgmisel päeval vasikaga bussi ukse ees.
“Eksisin! Tuli koos vasikaga peale ja tulid ka kõik teised inimesed koos vasikaga peale ja Petseris läksid kõik rõõmsalt välja ka. Selgus, et naisterahvas viis vasika turule müügiks,” naerab bussijuht seika meenutades.
Ehk nii mõnelegi bussijuhile meeldib vahest ka ise nalja teha, et reisijate meeleolu tõsta. Nii rääkis üks bussijuht loo kui ta tuli Tartust kahekordse bussiga ning reisijad istusid üleval.
“Me tegime just kolleegiga rooli taga vahetuse, kuid reisijad ei teadnud, et teine juht oli mul kaasas. Nii ma siis läksin keset sõitu üles reisijate juurde ja ütlesin: “Kallid reisijad, meil on praegu pikem sirge käsil ja buss püsib ise kursil – ma tulin kontrollima, kas temperatuuriga on kõik korras?!””.
Bussijuhi sõnul olid reisijate näod ikka väga kohkunud ja keegi ei osanud tükk aega midagi vastu kosta. “Hiljem said nad muidugi aru, et samal ajal oli rooli taga teine juht, kohkumine kadus ja nalja saime kõik,” jagab bussijuht.
Saaremaa bussijuht meenutas aga üht reisijaga seotud seika. Reisija tulnud bussijuhi juurde ja küsinud WC järele.
“Ütlesin, et minge bussi keskosa juurde. Lähete trepist alla ja seal on uks”. Hiljem tuli üks reisija aga ütlema, et bussi keskosas laseb mees vastu ust! Enda õigustuseks ütles aga eksinud reisija: “Te ise ju ütlesite, et WC on seal kus on uks!”.
Järgmine meenutus pärineb aga Eesti taasiseseisvumise algusaastatest. Bussijuht meenutab, et ta tuli Tartust ja väljas oli juba hilja ja pime: “Mõtlesin, et panen seekord mängima filmi “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”, et reisijatel oleks hea sõita ja vaadata. Ma aga ei kontrollinud mis kassett makki jäänud oli.
Ühel hetkel sain aru, et heli ja film ei lähe omavahel kokku. Selgus, et kolleegid olid vingerpussi mänginud ja panid makki hoopis teise sisuga „filmi“. Kui ma selle avastasin, panin kohe muidugi kinni, kuid eemalt kõlas: „Kurat, pane ikka tagasi!“”.
Bussijuht meenutab naerdes, et üks proua läks bussist Pärnus maha ja ütles manitseval häälel: “Tead pojake, ma olen kõike näinud, aga sellist asja nägin ma küll esimest korda!“.
Ühtegi kaebust intsidendi kohta siiski hiljem ei tulnud, tunnistab bussijuht.
Järgmisest loost selgub, et bussijuht peab olema ka hea psühholoog, kes inimeste soovidest ka sõnadeta aru peab saama. Ühel päeval sõitis bussijuht peatuse juurde ja jäi seisma. Bussipeatuse posti najal seisis meesterahvas.
“Peatusin, tegin ukse lahti, nii et mees jäi täpselt kohakuti posti najal minuga tõtt vaatama. Vabandage, kas te sõitma ei tulegi?” meenutab bussijuht. “Ei tule!” oli reisija vastus. Selle vastuse peale pidi juba bussijuht kohkuma ja küsis, et miks siis mees siin posti najal seisab kui bussi peale tulla ei soovi.
“Mis see sinu asi on kus ma seisan!” oli reisija vastus. Lugu sai aga ootamatu jätku nädal hiljem kui bussijuht jõudis peatusele lähemale ja nägi, et üks proua istub ja ootab.
“Lükkasin käigu välja, jõudsin temani ning buss juba peaaegu seisus, kuid inimene ei liiguta. Panin siis uuesti käigu sisse ja hakkasin edasi sõitma,” meenutab bussijuht, kes mõtles, et mis see tema asi on kus inimene istub. Selle peale krapsas aga proua tema sõnul jalamaid püsti, hakkas bussile järgi jooksma ning lõpuks jõudiski hingeldades bussijuhini.
“Pime olete või?” oli reisija pahane. Ega bussijuhil ei jäänud muidugi muud üle kui paluda vabandust et ta ei saanud proua soovist bussi peale tulla aru. “Mis te arvate, et ma seal niisama istun või!?” oli reisija vastus seekord.
