Arbuusikasvataja: tänavusest kraad halvemal suvel sajaks juba lund
„Kehvem võiks olla ainult siis, kui juunis kohe lumi maha tuleks,” arvab Janno Kupper. Eelmisel aastal sai ta oma Koeru vallas Ervita külas asuvalt peenralt mehise arbuusisaagi ning laiendas kevadel põldu tunduvalt. Kokku läks seemet maha eelmisest aastast kolm korda enam — see läheb tänavu puhtalt kahjumisse.
„Lootus oli ikka saada nüüd juba paar tonni ja arbuuse ka müüma hakata,” tunnistab mees. Paraku läks nii, et taimed tulid väga kehvalt üles, ei aidanud katteloor ega miski. Nüüd, kus võiks juba hakata saaki koristama, on põllul väiksed tumedad punnid ning täiesti selge, et need enam ei valmi.
„Kui praegu tuleks kuu aega korralikult kuuma, hakkaks midagi looma. Aga ega nüüd ei jää muud üle, kui taimed üles kiskuda. Isegi kõige kehvemat prognoosi arvestades poleks midagi niisugust osanud oodata,” sõnab Kupper.
Kuuma, lausa kõrbelisi kasvutingimusi armastaval arbuusil pole tänavuse ilmaga kasvuks vähimatki lusti.
„Üleüldse kasvas ainult sibul, ka küüslaugul polnud viga ja meie kandis on kartul korralik. Muude asjadega on kehvasti, isegi kasvuhoones hakkasid tomatid-kurgid hiljem valmima,” räägib Kupper.
Käega lüüa ta siiski ei kavatse. Kaks eelmist aastat andsid tunnistust, et lootust on ning suurimad arbuusid paisusid viie ja kaheksa kilo raskusteks.
„Mina alla ei anna,” kinnitab Kupper. Ilmataadiga rinda pistma ajab omakasvatatud arbuuside oivaliselt magus maitse ning teadmine, et need kasvavad puhtalt. Pealegi — tänavusest hullemat suve lihtsalt olla ei saa.
Ja tänavune saak:
