Bütsantsi riigi lagunemist kiirendas katk

Aastatel 541 – 544 puhkes Bütsantsis katkuepideemia, mis tappis järgnevate aastate jooksul üle saja miljoni inimese. Kroonikates keiser Justinianus I järgi nimetatud taud pärines Aasiast ja võis kiirendada impeeriumi lõppu, näitas rahvusvaheline uurimus.

Katkutekitaja Yersinia pestis on maailmas möllanud mitu korda. 14. sajandil hävitas katk ligi kaks kolmandikku eurooplastest. 19. sajandil sai epideemia alguse Hiinast ja levis ka teistesse maailmajagudesse. Ainuüksi Hiinas ja Indias tappis katk 12 miljonit inimest, vahendab Novaator.ee.

Siiani polnud päris selge, kas Bütsantsi impeeriumis 1500 aastat tagasi möllanud haiguse tekitas sama mikroob. 6. sajandist pärinevate Baierimaa luustike hammaste uurimine kinnitas seda.

Rahvusvahelist teadlaste rühma juhtinud Mainzi ülikooli arheogeneetik Barbara Bramanti sõnul leiti uuritud hammastest katkutekitajaid. Nii on kindel, et Konstantinoopolist levima hakanud Justinianuse katk ületas Alpid ja praeguse Baieri elanikud surid sellesse.

Ajalooallikate põhjal levis haigus Aafrikast Konstantinoopolisse ja sealt teistesse Vahemere maadesse. Seevastu DNA-analüüs näitas, et Justinianuse katk pärines hoopis Aasiast. Katk laastas Bütsantsi elanikkonda ja tekitas olulisi rahvastikumuutusi.

Nüüd loodavad uurijad taastada kogu tolleaegse katku DNA-järjestuse, et paremini mõista haigustekitaja arengut. Katk on ka praegu elujõuline ning igal aastal nakatub sellesse kuni paar tuhat inimest. Katku saab antibiootikumidega ravida, kuid sellest hoolimata võib sellesse raskesse haigusesse surra.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Pathogens.