Cool’id pliksid lähevad paartile*
Eesti keel muutub. Suureneb rahvusvahelise sõnavara ja laenude osatähtsus, lisandub abstraktseid ja vaimsusega seotud sõnu, kirjakeelde jõuab rohkem kõnekeelt ja slängi, väidab Tartu Ülikooli emeriitdotsent Reet Kasik.
Slängisõnad satuvad Eestis üha sagedamini ajalehte. Keelemood paneb kasutama ingliskeelseid väljendeid ka seal, kus eestikeelsed sõnavasted on olemas.
Vene keele mõjuväljast jooksime inglise keele mõjuvälja nii suure hooga, et isegi osa eesti keeles kodunenud vene laensõnu on ruttu välja vahetatud (nt plakat – poster).
Viimasel ajal on internetti ilmunud isegi keelevalvurid, kes teisi keelekasutajaid korrale kutsuvad. On see üks keele enesekaitse väljendustest?
Keeleteadlased on aga üsna rahulikud: maailm muutub, kultuuriruum samuti, keel vajab seetõttu uusi sõnu. Ka on mitmel mõistel seni eestikeelne vaste puudunud.
Kuidas tunneb end selles seisus eesti keele kasutajate vanem põlvkond? “Kui palju puutute kokku sõnadega, mille puhul vajaksite tõlki?” küsisin kolmelt juba pensionil olevalt naiselt.
“Minule meeldib väga, kui keelde tulevad uued sõnad,” rääkis esimene. “See, et noorte släng on ingliskeelne, ei peaks kedagi segama, kuni ta jääb slängi piiridesse. Mul ei ole ka ajalehekeeles midagi uute sõnade vastu, kui on korrektselt olemas tõlked või kui sõnaraamatud oleks kättesaadavamad – nende jaoks ka, kellel ei ole arvutit ja internetti kodus.”
EKP pole enam kompartei
“Loomulikult on sõnu, millest ma aru ei saa, kuid ma jätan sellised lood ajalehest lihtsalt lugemata, mind need ei huvita ka,” ütles teine ekspert.
Teda vihastavad ajalehetekstis ingliskeelsed sõnad ja väljendid, millel ei ole tõlget juures. “Mina ei ole inglise keelt õppinud ja kellelgi ei ole õigust eeldada, nagu ma peaksin seda tundma,” põhjendab ta.
Ta oli üsna hästi kursis eesti keele uudissõnadega, aga pidas naljakaks sõnu “nutitelefon” (“mis asi see ikkagi on?”), “lobi” (“meenutab sea rokka”) ja “šoppama” (“nagu sopp”).
Kolmas ekspert ütles, et uutest sõnadest rohkem häirib teda see, et keeles on käibele läinud hulk suurtähelisi lühendeid, mida pole lahti seletatud.
“Eriti naljakas on lugeda, kuidas EKP tegeleb euro võlakriisiga. Mäletan EKPd, mis oli Eestimaa Kommunistlik Partei, aga nüüd on see Euroopa Keskpank.”
Noorema põlvkonna ekspertideks olid kaks tänaval kohatud põhikooliealist tüdrukut.
“Noored kasutavad omavahel rääkides väga palju inglise keele sõnu ja see häirib,” ütles üks, tuues näiteks cool, okay, oh my god (lahe, hästi, oh mu jumal).
“Uusi sõnu on ette tulnud telesaadetes või kohustusliku kirjanduse raamatutes,” rääkis teine. “Kui millestki aru ei saa, siis tavaliselt küsin emalt või isalt ja ka õpetaja tunnis seletab.”
Jaan Rannapile tõlk kaasa
Teise klassi poisi emalt küsis poeg viimati telerist kuuldud sõna “ignoreerima” kohta. “Viimasel ajal ongi võõrsõnu tulnud rohkem seletada. Aga hiljuti rääkisime ka “kaasikust”.”
Eakatest ja lastest hoopis murelikumad on emakeeleõpetajad. Seda mitte uudissõnade, vaid hoopis tavaliste eesti keele sõnade pärast.
Üsna loomulikuks peetakse, et õpilastele tuleb seletada nõukogudeaegseid või varasema ajalooga seotud sõnu.
“Näiteks Jaan Rannapi raamatus “Agu Sihvka annab aru” tuleb seletada sõnu “pioneer”, “magnetofon”, “oktoobrilaps”, “kopikas”,” rääkis Märjamaa õpetaja Sirje Nootre. Rannapi omaaegne menuraamat on mitmes koolis kuuenda klassi kohustusliku kirjanduse loetelus.
August Hindrey raamatust “Urmas ja Merike” tuleb seletada sõnu “kesa”, “rõugud”, “sarad”, “aidad”, “küütselgadega lehmad”, “peksti rehte” jm.
Paljud tänapäeva koolilapsed ei tea aga ka tavapäraste sõnade tähendust.
“Selliseid sõnu on ikka päris palju,” ütles Sirje Nootre. “Näiteks “noobel”, “luine”, “kidur”, “ainitine”, “üllas”, “võigas”, “sorav”, “turjakas”, “liiderlik”, rääkimata niisugustest väljenditest nagu “tuuleveskitega võitlema” või “urvaplaaster”.”
Kuldsuus kollased hambad
Õpetaja Küllike Lõhmuse üllatuseks ei tea lapsed enam, mida tähendavad sõnad “palg” või “räitsakas” (tähenduseks pakuti “rämps”), õpetaja Anne Tammaru märkis, et sõna “kuldsuu” on lapsed seletanud suuga, kus on kollased hambad...
Anne Tammaru on Kehra koolis uurinud, kuidas õpilased sõnade tähendust mõistavad. Tulemuseks on, et sõnavara tundmine õnneks paraneb sedavõrd, mida vanemaks saadakse.
Kuid eelmisel aastal tulid keeleteadlased välja oma tulemustega. Ülikoolide esmakursuslaste sõnavara tundmist uurides selgus, et pooled vastajatest ei tundnud sõna “protsent” ja “kvantiteet” tähendust ega osanud teiste sõnadega ütelda, mida tähendab “meelevaldne”.
Kaks kolmandikku tudengitest ei osanud teiste sõnadega väljendada sõna “sadakond” sisu.
Pooled ei teadnud, mida tähendab “saalima” ja vaid viiendik noortest teadis, mida tähendavad sõnad “küütlema”, või “tarmukas”...
*Lahedad tüdrukud lähevad peole
Põlvkondade erinev kõnepruuk
10-12aastasena oskas Ita lehma lüpsta, rukist siduda ja loorehaga heina riisuda.
Ita käis 4. keskkoolis Kevade tänaval, kus nooruspäevade suurim sõbranna Lia Kaljuste ta Itaks ristis, sest Ilse olnud särtsakale punapeale liialt pehme nimi.
"Ita Ever oskab lehma lüpsta ning pelgab roose", Õhtuleht
Kuna pioneer ei soovi kellelegi halba, otsustasime Kiilikesega unes õppimisest mitte kellelegi rääkida. Aga Kiilike ei pidanud sõna, mis nähtus sellest, et kui ma õhtul palliplatsilt tulin, arutasid meie toa poisid juba, kust saada magnetofoni. Ja Kaur pakkus viieteistkümne kopika eest inglise keele raamatut müüa, mis oli muidugi nali.
Jaan Rannap, "Agu Sihvka annab aru"
Volkswageni võimukal tehasenõukogul läks igatahes kops üle maksa. Nii nuiati juhatuselt välja diil, et kollektiivlepingutega kaetud ja BlackBerrydega varustatud töötajad pääsevad pärast kella kukkumist ametialastest meilidest.
"Volkswagen lõpetab BlackBerry terrori", www.e24.ee
stoori oli selline et itimees oli megalt haibitud... tegelt oli suhtkoht sooda sokkis midagi ei saand kottigi aru ega taband pointi... tegime temaga finito... messiti siis teisele kutile ja orgunniti ta nigu käbelt kohale... see tuli kõrvalt striidilt tsekkas mis keiss on jagas kohe matsu uuris oma androidist mingit särki värki ja sai konnektimisega suht siva hakkama... sebis tuusalt viimase peal piraka moluga ja hea resoga läppari ka kuskilt välja... see ei rebuutind ega sliipind kogu aeg nagu eelmine... enam polnd stressata vaja sest siuke täiega lahe saund oli et ajas kõik pöördesse...
Näide noorte slängist, kokku pandud Märjamaa gümnaasiumis
