Saatetsükli lavastab Elo Selirand.

* * *

Elo Selirand, millised on teie enda mälestused seoses Tallinnfilmi ja Nukufilmi selliste tuntud filmidega nagu “Ott kosmoses”, “Kunksmoor ja kapten Trumm”, “Krõll”, “Verine John”, “Meemeistrite linn”, “Operaator Kõps”?

Juhul kui minu enda mälestus Kunksmoori tehtud pannkookidest, Meemeistrite linna surevast ammest ja operaator Kõpsi maa seest kasvavast seenest poleks olnud nii ergas, elus ja oluline, ei oleks ma vast elu sees nii teravat valutorget hinges tundnud, avastades ühel nädalavahetuse varajasel hommikutunnil oma lapsi vaatamas tundmatult kanalilt maailma kõige koledamaid animafilme.

Ma arvan, et see on väga tähtis maailmavaade, mis ma lapsepõlvest kaasa sain. Kurjadel ja halbadel päevadel tundub mulle, et ka ainus hea, mis mus muutumatult säilinud on.

Kuidas iseloomustaksite selliseid nukufilmimeistreid nagu Mait Laas, Rao Heidmets, Riho Unt, Hardi Volmer, Arvo Nuut?

See sari poleks iialgi jõudnud minu väikesest mõttest kaugemale, kui Mait Laas poleks nii tohutult tore inimene. Maidule kirjutasin esimesena ja riburada mööda sain tuttavaks teistega. Kuna need inimesed teevad maailma kõige ägedamat tööd, mis koosneb fantaasiast, mängust ja lapselikust usust, siis on ilmselge, et nad ongi nagu nukufilmid. Hästi armsad.

Ja mis on minu töö puhas boonus — olen saanud ära vaadata kõik need nukufilmid, mis on valminud nendel meestel siis, kui mina olin juba suur. Mul on nüüd olemas ka rohi, mis aitab halva tuju vastu — Riho Undi “Vennad Karusüdamed”.

Kui hästi teavad neid mehi praegusaja lapsed, kes telekast nende filme vaatavad?

Kui lapsed neid mehi veel ehk ei tea, siis kevadeks peaks saatehuvilistele — lisaks eespool nimetatutele — selgeks saama ka veel Tuganovi, Parsi, Tenderi jt põnevad tööd.

Millest uues saatetsüklis peamiselt juttu tuleb?

11 saatega jõuab näidata ära peamised printsiibid, kuidas nukufilmi teha. Mida peab arvestama, mida märkama.

Peamine eesmärk on tekitada lastes huvi visuaalse keele vastu. See on samasugune võõrkeel nagu prantsuse või inglise, aga seda meie koolides ei õpetata, kuigi ilma nukufilmita ei kasva üles põlvkonda, kes oskaks tulevikus hinnata mitmekihilist ja keerulist filmikunsti.

Tähtis on panna lapsi armastama häid asju, kvaliteetset ja omamaist filmi. Selleks on saadetes palju näiteid meie enda headest nukufilmidest.

Kui keeruline on üks nukufilm valmis teha, kui on kange tahtmine, aga puuduvad vajalikud oskused?

Mitte miski ei ole keeruline. Tahtmine on tähtis. Mind ei raba nüüd enam laupäeva hommikul jalust “jõle-animatsioon”. Lastetoast kostub hoopis vaikne kobistamine. Nad joonistavad lamenukkudele taustu, panevad Barbie’d Bakukhane taga ajama.

Fotokal kulub nüüd palju patareisid, aga lust liikuvatest nukkudest ja enda välja mõeldud lugudest — no selle nimel võib ju seda kahju kanda.

* * *

Nukufilmi tegemist ja Eesti nukufilme saab kuni maikuu lõpuni vaadata reedeti kl 17.05 ETVst ja 18.05 ETV 2st.