Eesti prohveti maile tuleb budistlik park

 (4)
Eesti prohveti maile tuleb budistlik park
Vello Väärtnõu ja palveveskid, mille ehitus on veel pooleli. Kui kõik valmis, on need suurimad budistlikud palveveskid Euroopas. Foto: Viio Aitsam

Pärnumaal Koonga val­las asuva metsatalu maadel on praegu näha esi­mesed budistlikud rajatised, tulevikus peaks sinna tulema Rocca al Mare laadne budistlik park, Tiibeti nurk, mis avatakse ka huvilistele.

Eestis Nõukogude ajal budistliku vennaskonna (Taola) loonud Vello Väärtnõu viib ellu oma 1980. aastate ideed, mis tookord poliitiliste olude ning Väärtnõu riigist välja saatmise tõttu õhku jäi.

Kahe aasta eest naasis ta Rootsi kodanikuna oma 1980. aastate lõpul ostetud tallu Pärnumaal, et kord pähe võetut jätkata.

Taluhoone on elamiskõlblikuks ehitatud, õuel on valmis esimene stuupa (Buddha auks ehitatud, korrastatud süsteemi väljendav tähis, mis pühendatud “kõigi olendite kaitseks, hüvanguks ja õnneks”). Peaaegu valmis on kaks palveveskit ja rajatiste plats on tähistatud budistlikes värvides vanikutega (palvelipud).

Kui kõik läheb nii, nagu mõeldud, on tulevikus ala ümbritsetud kokku kuue stuupaga. Veel räägib Väärtnõu budistlikust kloostrist ja raevukate jumaluste templist.

Nõukogude ajal Burjaatias ja nn pagulusajal pikalt Himaalajas õppinud Väärtnõu ütles, et eelkõige rajab ta seda budistlikku Tiibeti nurka koos mõttekaaslastega iseenda jaoks.

“Seda, et ka teiste jaoks, võiks seletada nõnda, et olen nii vana ja nii palju õppinud, nii targaks saanud, et vaim ei võta teadmisi enam vastu, need hakkavad välja tükkima,” muigas mees.

Budismist läbi imbunud

Väärtnõu, keda kaaslased budistliku vennaskonna aegadest saadik vanemtaolaseks kutsuvad, on n-ö budismist läbi imbunud. Ühiskonnaaktiivsena pole ta saanud taanduda enesesse tõmbunud vanaks targaks, nagu me vist tüüpilist budisti ette kujutame.

Peale selle, et ta rajab paika, kus eestlased budismist rohkem aimu saaks, on ta Internetti üles seadnud eestikeelse budismi entsüklopeedia, mida täiendab.

Ka on ta uurinud ajaloolisi Eestiga seotud budiste, kellest tuntuimad on Karl Tõnisson (paljasjalgne Tõnisson, vend Vahindra) ja baltisaksa päritolu parun, väepealik ja hilisem pühak Roman Ungern-Sternberg. Just Ungern-Sternbergist jutustades näis Väärtnõu lausa põlevat soovist, et eestlased selle mehe kohta rohkem tõepärast teavet saaks.

Vello Väärtnõu tegutseb ka budistliku kunstnikuna, kellel on luba maalida thanka’sid, mida hulgaliselt Veltsa küla maja seintelgi ripub. Ta kasutab oma maalides sinkjashallikat värvigammat: “Mulle tundub, et Eesti budismi värvid peaksid olema sellised. Oleme ju sellised hallikad.”

Vanemtaolane ei veena kõiki budistiks hakkama. See poleks ka võimalik, kuna kogu kultuuriruum, keel ja kasvukeskkond on siinmail kristlusega läbi põimunud täpselt samamoodi, nagu sealmail valmistab kultuuriruum juba iseenesest budiste ette.

“Kristluse ja budismi kogu kos­moloogia on täiesti erinev. Kui piltlikult öelda, siis kristluses sai maailm alguse ühest nupuvajutusest, ja kui jälle vajutatakse, on lõpp. Budismis on kord valgem, kord hämaram aeg, kõik võib muutuda,” rääkis Väärtnõu, kelle sõnul budism ei ole usk, vaid pigem teadmine.

Kristlasel on üks jumal, kellele ta loodab ja kelle poole pöördub paludes. Maailmapilt tugineb paradiisi–põrgu vastandusel, õigesti elades saab lõpuks paradiisi.

Budismil on jumalaid lõputa hulk, palumist ei ole ja paradiisi keegi ei luba. Budist keskendub enda harimisele, psühholoogiale ja seesmisele täiustumisele.

“Kõige lõpus on nirvaana, mis tähendab, et karma saab otsa ja sa haihtud eimillekski nagu
Buddha. Kui minult küsitaks, kas ma tahan saada Buddhaks, siis ütlen jah, sest ma tegelen sellega, aga kõige rohkem tahan ma targaks saada,” ütles Väärtnõu.

Irooniline kaasaeg

Väärtnõu koos mõttekaaslastega on asutanud MTÜ Eesti Nyingma, mis korraldab ka rahvusvahelisi konverentse (tänavu kolmas). Eripära on see, et kokku tulevad teadlased (tiibetoloogid, orientalistid jt) ja budistid, kes tavaelus tegutsevad eraldi.

Konverentse korraldades kogevad Väärtnõu ja Eesti Nyingma sekretär Marju Broder teravaid vastasseise budismiga tegelejate hulgas. Iseloomulik on, et kui Eesti Ekspress kahe aasta eest nende Veltsa küla talu budistlikuks narkotaluks tituleeris (isegi politsei tegi hiljem avaliku avalduse, et asi polnud narkootikumides), teatas teine Eesti budistlik rühmitus, et ärgu neid mitte­tulundusühinguga seostatagu.

Loe veel

“Kahjuks on Eestis nii, et kui oled kord ajakirjanduses täis tehtud, on väga raske end pärast puhtaks pesta. Näiteks kui küsime oma mittetulundusühingu nimel konverentsi korraldamiseks raha, tuletatakse meelde narkotalu juttu,” rääkis Väärtnõu.

Võimalik, et kaasa mängib Väärt­nõu nõukogudeaegne vastalise kuulsus. Tollal pandi ta pii­ri­ületamiskatse eest vangi, mis tekitas vastuolu ka ülikoolis. Ta heideti välja kunstnike liidust (põhjendus oli, et käitumine pole kohane Nõukogude kunstnikule – liiklus­trahv oli maksmata).

Samas oli ta peale budistliku vennaskonna ka astroloogiaseltsi, tagatipuks veel ERSP asutaja.

Tegutsedes nüüd Veltsa külas, on Eesti Njingma sõlminud kontakte kohalikega, kuna näeb võimalust seoses oma tuleviku budismipargiga koostööd teha.

Väärtnõu, kel irooniast puudust pole, lõi hiljuti kaasa lähikonda jääva kaevanduse vastases võitluses ja vaidleb kruusa­kae­vandajatega rikutud tee pärast. Ta on uurinud võimalust laiendada talu territooriumi, mis pargi rajamiseks oleks hädavajalik, ent seni ei ole tal Rootsi kodanikuna lastud riigi maareservimaad osta.

Koonga vald jääb Mihkli kihelkonda, kus kakssada aastat tagasi elas hiljem prohvetiks kutsutud Järve Jaan. Budistliku talu rahvas viitas, et Jaani ennustust kiri­kutee tulekust Veltsa mõisa lähedale võib ehk seostada nendega.

Vaata ka www.nyingma-buddhism.com



Eestiga seotud budiste

- Roman Ungern-Sternberg sündis 1885 Austrias, kahe aasta pärast kolis pere Eestisse. Esimesed kontaktid budistidega Peterburis õppides. Oli sõjaväelane, hiljem Aasias bolševismi vastu võitlevate vägede juht, soovis Mongoolias ja Baikali taga rajada budistliku riigi. 1921 sattus punaväelaste kätte ja hukati.

- Karl Tõnisson sündis 1873 Põltsamaa lähedal Umbusi külas. Oli esimene budistlik munk, kes tegutses Eestis, seotud ka Peterburi ja Lätiga. Budistliku riigi Pan-Baltoonia idee levitaja. Esimesed lähemad kontaktid budismiga Burjaatias. Lahkus siit Aasiasse 1931. Suri 1962 Birmas pühakuna.

Allikas: Vello Väärtnõu


Talu rajajad tänavad kõiki, kes on ettevõtmisele kaasa aidanud.

Eelkõige oleme tänulikud Veltsa ja Koonga inimestele, kes on nii mõistvalt asjasse suhtunud. Osav meistrimees, sepp Tiit Kägo tegi meiega koos suitsutusnöud ja tuletempli, kohalik taluperemees Jaan Koitla on jöudumööda kaasa aidanud transpordi ja muuga. Jaani naine Luule on igati kaasa aidanud nõuga, mis kohalikku elu-olu puudutab. Ehitamisel on abistanud-toetanud ka Riho Sild, Eve Kirsima, Raivo Piirak, Peeter Differt, Peeter Vähi jt.

Oleme kogenud, et ümberringi on palju toredaid abivalmis inimesi.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare