„Meid võeti vastu niisuguse suure usupüha ajal nagu Jumalaema Uinumise püha ehk Maarjapäev,” annab Timmo aimu, millise tähtsuse üritusega tegemist oli. „Pidustused Petseri Jumalaema Uinumise kloostris kestsid kolm päeva: esimesel päeval, 27. augustil toodi Jumalaema ikoon alumisest kirikust ülemisse, teisel päeval toimus ristikäik ning kolmandal päeval viidi ikoon taas alumisse kirikusse tagasi.”

Kahekilomeetrisel ristikäigul osales tuhandeid inimesi. „Esimene ots jõudis juba kiriku juurde tagasi, tagumine polnud veel liikuma saanud,” kirjeldas rahvahulka ristikäiku pildistanud Andres Ots. Tema on üks kuuest fotograafist, kellele on antud õigus fotokaameraga Vene õigeusu kiriku üritusi jäädvustada.

Järgmise päeva pärastlõunal toimus Petseri lähedases Radaja külas, mis tänapäeval kannab venepärast Sigovo nime ning asub mitte väga kaugel Pihkva-Riia kiviteest, kultuurifestivali kontsert. „Osavõtjate nimekirjas oli 500 inimest, aga koos turistidega oli Radaja seto muuseumi õuel julgelt 1000 hinge,” lausus Timmo. Lisaks setodele oli festivalil külalisi ka Marimaalt ning Krasnojarski kraist.

„Kogu üritus oli suurepäraselt organiseeritud, meie eest hoolitseti väga hästi. Bussid, reisisaatjad, toitlustamine, majutus – kõigega jäime ülimalt rahule. Ka Radaja muuseum on väga kenasti korda tehtud.”

Siinsete setode delegatsiooni juhtisid Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige Margus Timmo, Riigikogu liige Urmas Klaas, Eesti Vabariigi Peterburi Peakonsulaadi Pihkva kantselei esindaja Carl Eric Laantee Reintamm ning setode ülemsootska Õie Sarv.

Eesti setode nimel lausus festivali avamisel tervitussõnad Urmas Klaas. Põlva maavanema ametis olles oli just Klaas see mees, kes suutis Venemaa võimuesindajatega esimese setode kultuurialase koostöölepingu sõlmida. „Urmas Klaas maavanemana sillutas tee kahel pool piiri elavate setode koostööle. Tema sõlmitud lepingut asendavad nüüd juba valdadevahelised lepingud, mida on tervelt kaheksa,” andis Margus Timmo asjade pikaajalisest käigust ülevaate.

Eesti delegatsioon kinkis festivali korraldajatele muruniidutraktori. „Kevadel, kui Setomaa lehe peatoimetaja Igor Taro festivalipaika vaatamas käis, kõrgus seal umbrohi üle pea. Ja siis tal tekkiski mõte, et kingime murutraktori,” on Timmo siiani heast ideest vaimustuses. „Ja saimegi lavalt maha öelda, et kingime teile niidumasina. Kaks kuud kogusime raha. Traktori müüja andis hinda alla ja setod annetasid. Riigikogu liikmed ka. 20 000 krooni saime kokku. Suur tänu kõigile!” Nüüd tuleb vaid nuputada, kuidas traktor üle piiri Venemaale toimetada.

Esmakordselt toimus Seto Etnokultuuri Festival möödunud aastal. Toona andis Vene riik Pihkva oblasti administratsioonile festivali korraldamiseks 1,5 miljonit rubla. Sel aastal oli raha küll vähem, kuid siiski katsid korraldajad 115 Eestist saabunud seto kulud. Timmo sõnul jagatakse ülejäänud kulud kõigi festivalil osalenute vahel ära. „Välisministeerium toetas ka natuke ja nii see vajalik summa kokku saabki,” sõnas mees.

„Praeguste märkide järgi peaks üritus ka järgmisel aastal toimuma. Rahulolu oli mõlema poole peal, nii meil kui neil,” ei jäta Timmo kiitmata. „Vene poole pealt oli kõik perfektselt korraldatud. Presidendi kantselei ja Pihkva kuberneri esindajad kinnitasid, et on valmis selliseid kultuuriüritusi ka tulevikus toetama.”