Eesti tunne Doris Kareva valiva pilgu kaudu


Doris Kareva
Doris KarevaAndres Putting

Igaühel on oma Eesti, igal ajastul on oma tundetoon. Üle 400 laulu ja luuletuse on põimitud omamoodi kirivööks, milles keerdub lahti Eesti lugu. Nõnda seletab luuletaja Doris Kareva lahti oma äsjakoostatud kogumikku “Eesti tunne”.

See polevat niivõrd pidupäevateos, pigem kogumik igiomasest, mida lapata ikka ja jälle, leida hingetuge rõõmsamatel ja raskematel aegadel, ütleb kogumiku “Eesti tunne” eessõnas Doris Kareva.

Nõnda lappasin isegi sellest tundest rohkem teada tahtes. Poole peale jõudes tekkis soov pliiats leida. Ei, jumal hoidku, mitte sellepärast, et ise luuletama hakata. Pigem et teatud lehtedele väike märk maha panna, et siis järgmisel päeval juba vana tuttav üles leida ja valjusti iseendale ette lugeda. Sain kokku väga mitu märki. Lugege teie ka. On Eesti tunne? On küll!

***

Kui…

Vihm nutab

Pihlakad kahvatavad

Punase hämaruse maal

Aga varesed saavad valgeks

Ja laulavad ühte laulu…

Nõnda kirjutas kunagi Kalev Kesküla ja natuke maad edasi torkab silma, kõrva ja sügavamalegi Kalju Lepiku hoiatav proloog:

Seotud lood:

Ta tuli õhtul, silmad maas

Ta oli muld, ta oli laas…

Me pidulauas viimses reas

ta aralt istus meie seas

ja ükski meist ei tundnud

teda.

Te küsite nüüd: keda, keda?...

Siis küsib Leelo Tungal oma kodu kohta:

Mis seal siis on –

Üks paju,

Üks kustumas jõgi,

Üks väsinud maja,

Üks lumiste takjate ala,

Katki pole tegelikult midagi, kuni me endi üle muiata suudame. Ükskõik siis kui mõru muigega.

Üks katkine trepp,

Ja kaugenev mets –

Kõik…

Kõik.

Ja Lauri Sommer tõdeb:

Olen millimeetri kaugusel

Neist, kes saja aasta eest

käisid

Sauna, aita, pesukööki, tarre

Neilgi paljad jalad…

Siis komistan jälle Leelo Tunglale, seekord ta harvaesineva iroonia tõttu:

Õrn nightingale, kus tõttad sa

Sel lahkel lehekuul?

Kas mõisa aias hõisata

On enne õhtut cool?

Kas laulad veel: too piits,

too piits

Või tõlgiks palud parti?

Go, lazy girl, to beach,

to beach

Seal ruulib summer party.

Pisut edasi viitsib ta lausa uudissõnaga maha saada:

Sind ma tahan armastada

Naerdes läbi pisara:

Sa mu valge

Sa mu malbe

Talveräänne Isamaa!

Doris Kareva ise on end raamatus kahjuks vähe esindanud, see-eest saame teada, kuidas tema sees emakeel laulab:

Sulinal, vulinal,

Helinal, kõlinal,

Suminal, kuminal,

Pominal, üminal,

Kohinal, sahinal,

Vuhinal, tuhinal

Elab ta sinu sees.

Pisut edasi deklareerib Arno Vihalemm:

Ma mängin oma pilli peal

Loe veel

Ja minu pill on keel

Mu kandlel on üksainus keel

Ja see on eesti keel

Nõukogude ajal pikalt põlu all olnud luuletusedki lubavad ennast nüüd vabalt lugeda, kas või Visnapuu oma:

Nii ilus on surra, kui oled noor

Nii päikesen magama minna.

Doris Kareva ise on end raamatus kahjuks vähe esindanud, see-eest saame teada, kuidas tema sees emakeel laulab.

Su ümber on sõprade leinai

koor,

Sa nende südamen igavest

noor,

Said ruttu ju jumala linna…

Kui Ameerika eestlasest kontrabassivirtuoos Ludvig Juht Rootsi eestlastele esinemas käis, kirjutas Kalju Lepik sellestki, aga mõistu:

Õhtu tulekul suleti uksed

Ja tuled surmati lees.

Raagus kase all viiulit mängis

Külarahvale pillimees

Hallist sügisesajust kostis

Kurbkaeblikku viiulihäält

Jäid külas suletuks uksed,

Ainult kodutud tulid mäelt.

Seisid paljapäi hallis sajus

Musta madala taeva all

Ja laulsid mehega kaasa

Kodust punaste pihlade all…

Aga tema “Aktus” ei vaja mingit mõistujuttu:

Kord aastas vesised silmad,

Kui Under on aktusel loet.

Jah, rõsked on Stockholmi

ilmad…

Ja segane maapao poeet.

Siinpool raudset eesriiet laulsid omad mehed omasoodu, näiteks Juhan Viiding:

Mu rahvus: eestlane

Ja sugu: mees

Ma olen sündinud ENSV-s

Pisut edasi küsib ta:

Kes puid ja põõsaid istutab?

Sa vaata, Juhan, seisata

Puud pühad on. Ja iga päev.

Puid pühadeks ei heisata.

Või Ott Arder:

Sirel on õitsenud ära

Ära õitseb jasmiin

Meie ei lähe ära,

Meie elame siin.

Ja Viivi Luik:

Tallinn üleval, ent allpool

ääres Valga

Keskel külmad suved,

Paas ning savimuld.

Rahvas välja maksab

tulehoidja palga,

Muidu see jääb nälga

Ja ei teegi tuld

Sest nagu nendib Paul-Eerik Rummo:

Ja armastada ja luuletusi

kirjutada

Saab lõpuks igal pool

ja lõpuks

Ära ei ela sellest kuskil.

Mis ei takista tal näiteks lammastest edasi luuletamast:

Mille eest me võitlesime.

Ei me olegi. Mis nüüd meie.

Tasaselt on elugi käinud siin

tasasel kõval karjamaal.

Kadakate pügamine, see

on olnud me tegemine,

Ja mida puhtam on me vill

tandrite mudast ja tolmust,

Seda suurem, seda suurem

on meie au.

Põgus kretiinsusvärving

pilgus, vahime otse

Igavikku läbi sogase

ajaloovoo…

Huvitav, keda ta küll lammaste all silmas pidas?

Samas jällegi üks Paul-Eerik Rummo vaimukamaid ja lühemaid luuletusi:

Miks ma end ära ei tapa

Ei taha.

Ene Mihkelson läheneb seevastu elamise valule teise kandi pealt:

Ma ei jõua talu pidada

Müün talu maha

Kui ma elada ei jõua

Kelle ma siis maha müün

Osta sina mu lapsepõlv

Osta mu noorus

Vanaduse saad niisama.

Nõnda küsib Andres Ehin:

Mis asi see sädeleb läbi udu

Tuhmilt tilkuva ja kõledalt

kurva

Männimetsa all –

Nõia sitahunnik või vaskuss?

Kaur Riismaa apelleerib:

Sõjakangelased kemmergus

Eilsed, tänased ja homsed

Naela otsas.

Ja Mari Vallisoo jätkab teemat:

Kae kungla rahvast!

Kaenlas saed,

Läks metsast tooma seeni.

Aga lahke laas oli lahkunud

Ja tammik teabkus tammunud

Ja püha hiis oli pagenud

Ja sukapaela siduma

Ei jäänud mitte keegi.

Vaid Vanemuine vehkis sääl

Veel kannelt viimse keele pääl

No nüüd on katki seegi.

***

Katki pole tegelikult midagi, kuni me endi üle ikka muiata suudame. Ükskõik siis kui mõru muigega. Raamat seda mõru ja mahedat täis. Magedat õnneks mitte.

Siiras kummardus Doris Karevale nende kokkukirjutamise eest.

Julgen lõpunäitena tsiteerida teda ennast, aga üldse mitte sellest kogumikust. Kusagil on ta kirjutanud:

Kunstil on üksainus huvi:

Näha, kuis Vabadus tantsib.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare