Eesti Liikuva Spordipealinna eesmärk on tõsta piirkondlikku liikumisharrastuse aktiivsust, tutvustada laiemale avalikkusele kohalikke spordisündmusi ja -rajatisi, tuua piirkonda uusi ja aktiveerida kohalikke spordivabatahtlikke. Spordipealinna staatus võimaldab tõmmata kodukanti tagasi sealt pärit spordiaktiviste, korraldada riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritusi, -debatte ja -seminare ning meelitada ligi spordi-investeeringuid. Spordipealinna staatus on muuhulgas piirkonnale tunnustuseks senise spordialase tegevuse eest.

Kuressaare abilinnapea Madis Kallase sõnul on Eestimaa spordipealinnaks olemine tunnustus kogu Saaremaale spordi ja rahvatervise valdkonnas tehtud edusammude eest. “Eriti märgiliseks teeb tänase päeva asjaolu, et allkirjastame Spordipealinn 2015 koostöömemorandumi Kuressaare uuendatud staadioni avamisel – päeval, mida on kogu Saaremaa spordipere hulk aastaid oodanud,” sõnas Kallas.

Spordiaasta MTÜ eestvedaja Ott Pärna sõnas koostööleppe sõlmimisel, et Spordipealinna tiitel on Saaremaale kui omamoodi spordiprožektor, mis tõstab spordi ja rahvatervise valdkonna nii maakonna siseselt kui ka üle-eestiliselt fookusesse. Spordipealinna staatus aitab tuua piirkonda ka rohkem spordisõpru ning uusi huvitavaid spordiettevõtmisi. “Loodetavasti annab Spordipealinna tiitel oma panuse ka ühtse Saaremaa idee teokstegemisse ja seeläbi piirkonna konkurentsivõime kasvu,” sõnas majanduseksperdi ja ettevõtja taustaga Pärna.

Spordipealinna idee taga on Spordiaasta MTÜ, Eesti spordiringkonnad, KÜSK, Kultuuriministeerium jt. Spordipealinna eesmärk on laiendada liikumisharrastuse kandepinda üle Eesti, viia aasta jooksul ühes Eestimaa piirkonnas spordielu tuntavalt edasi ning teha maakond või omavalitsuste konsortsium üle-eestiliselt ja positiivsest küljest nähtavaks. Vaata lähemalt SIIT.

Eesti Spordipealinn 2013 oli Ida-Virumaa oma 22 omavalitsusega. Käesoleval aastal on Eestimaa Spordipealinn Valgamaal – 13 sealset linna ja valda kannavad seda auväärt tiitlit.