Ütlesin ju, et see oli pärast Stalinit. Kui meid 41. aastal välja saadeti, läksin ja pakkusin end rumalast peast vabatahtlikult metsatööle. Et värske õhk ja ilus loodus... Ma ei tundnud ju Nõukogude Liitu. Metsatöö oli tegelikult sunnitöö, ega ma seal kaua poleks vastu pidanud. Õnneks olin isatalus õppinud hobustega töötamist. Sain metsaveo peale. Seal mõõdeti mahtu õnneks hobuste järgi. Paradoks on selles, et hobuste töörežiim oli inimlikum kui inimestel. Tööpäev oli 12 tundi. Kui sa selle sees loomale puhkust ja süüa ei anna, sureb see maha. Hobuseid tuli hoida, neid oli vähe. Inimesi oli küll, neid saadeti juurde...