Eestlased on tantsu- ja spordirahvas

Aasta alguses jagatakse ikka kultuuripärli auhindu – igas maakonnas tunnustatakse-innustatakse kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist.

Preemia algatas Eesti Kultuurkapitali nõukogu 2006. aastal. Preemia suurus võib tulenevalt koostööpartnerite panusest maakonniti erineda. Kultuurkapitali eraldatav preemiasumma on igas maakonnas ühesuurune, tänavu 1300 eurot.

Muide – ega maakondlikud kulkad jaganud vaid toda üht auhinda, tunnustatuid on üle Eesti palju rohkem ja mitmest vallast. Üks on kindel: kultuuri vallas ei ole tunnustust kunagi liiga palju. Sageli on need pärjatud ju kogukonna alustalad, kes annavad sellele inimeste kooslusele, millega me Eestis mängime, ka hinge.

Kui vaadata tänavusi auhindu, on selge, eestlased on tantsu- ja spordirahvas! See on ka täiesti arusaadav – maakondades tunnustatakse ikkagi esmalt neid, kes kogukonnavaimu panustavad, kes loovad toda ühes olemise tunnet. Sport ja tants (ja koorilaul) on säärased füüsilist laadi ühistegevused, mis tekitavad ka vaimset energiat.

Tants päästab maailma

Harjumaal märgati Ilma Adamsoni tegemisi – ta on tantsupedagoog ja rahvatantsujuht, aga lõpetanud kunagi ka ballettmeistrite kursused. Praegu juhendab Adamson Keila Kultuurikeskuse tantsurühma Keikal. Ise on ta loonud on ligi 90 tantsu ja sai kunagi ka rahvakunstniku staatuse. Ilma Adamson on olnud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis lausa üheteistkümnel korral.

Urve Kilk, teine pärjatu, on olnud Ida-Virumaal eesti rahvatantsu õpetaja. Ta on õpetajana tantsupidudele viinud enim rahvatantsurühmi Eestis. Hetkel tantsib tema õpetusel 10 eri vanuses tantsurühma alates 1. klassi Tuhkapõnnidest ja lõpetades memmede rühmaga Hõbedane. Ta on olnud maakondlike, ülevirumaaliste ja üleriiklike pidude üldjuht. 2011 anti Urve Kilgi toimetusel välja “Ida-Viru tantsuvara”, kus on ka palju tema loodud rahvatantse.

Ka Läänemaal hinnati tänavu enim rahvatantsu arendamist: Liia Lees pälvis tunnustuse 25 aasta töö – Läänemaa rahvatantsutraditsiooni elushoidmise ja edendamise – eest. Samuti Põlvamaal – Andre Laine sai auhinna Kagu-Eesti tantsupeo “Elu keset küla” idee autori, kõikide tantsude autori ja peo pealavastajana – kultuurisündmus tõi Intsikurmu pilgeni vaatajaid täis.

Andre Laine on üks esimesi kuulsa tantsujuhi Maido Saare käe all Põlvamaa tantsurühmast Kagu Kabujalakõsõ välja kasvanud noorte tantsujuhtide koolkonnast, keda praegu tuntakse kogu Eestis. Ta suudab noored tantsu juurde tuua.

Olümpiahõbedast uisuplatsini

Et hiidlased tahtsid tunnustada Heiki Nabit, pole mingi ime: arvatavasti pole Eesti spordisõprade südamed tükk aega nii ärevalt põksunud. Meie Maalehes jälgisime toda teekonda ärevusega, lausa raske oli lehtegi teha.

Aga spordi- ja korraldustööd märgati üle Eesti mitmes paigas. Järvamaal tõsteti esile Kalju Kertsmikku − Järvamaa muuseumi, kultuuri- ja sporditöö korraldamise ning arendamise eest. Tema algatusel on valminud Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus. Traditsiooniks on saanud talvefestivalid, suusasõit Jaak Mae karikale (märtsis toimub see juba 13. korda), Albu sügisjooks jpm. Hiljuti avati noortele lumelauakool ja uisuväljak, toimuma hakkasid korv- ja jalgpallitreeningud.

Kalju Kertsmiku ideest on muide sündinud ka teatrisuvi, mis juba 15 aastat toonud Vargamäele tuntud lavastajaid. Rahvale on vaatamiseks pakutud palju Tammsaare loomingut, selleks aastaks on aga oodata Eesti Draamateatri etendust “Prohvet Maltsvet”.

Lääne-Virumaal märgati Martin Uudekülli tööd, kes on rajanud Tamsalu valda Uudekülla korralikul tasemel jäähokiväljaku. Ta on aastaid teinud ühiskondlikku vabatahtliku tööd, et maal oleks parem elada.

Pärnumaal tunnustati Matti Killingut, sõudetreenerit, kes Eesti meeskondi maailmagi viinud. Lisaks kultuuripärli auhinnale anti talle ka Pärnumaa ja linna aasta treeneri tiitel.

Võrumaa kultuuripärli preemia pälvis Võrumaa motospordi järjepidevuse tagaja Avo Leok, optimistliku ellusuhtumisega endine motosportlane, kes edendab kodukohas Sõmerpalu vallas oma kalakasvatusäri ja aitab nooremaid motokrossisõitjaid. Muide, Avo Leok on esimene, kes Võrumaa kultuuripärli auhinna saanud spordiga seotud tegevuse eest.

Käärikult vaibaga maailma

Jõgevamaal anti auhind Tiina Tegelmannile, kes on juhtinud kultuurimaju ja tegelnud palju teatriga. 2012. aasta tegemistest tõsteti esile kultuurikonverentsi “Miks? Kas? Kuidas? Kultuuriking pigistab?” – Tegelmann oli mõtte algataja ja peakorraldaja. Lisaks aitas ta Palamusel välja tuua Toomas Suumanni näidendit “Nõiutud kevade”.

Teatri ja teatritegemisega on seotud ka saarlaste laureaat: Lea Kuldsepp on arendanud Saaremaa rahvateatrit ja väärtustanud Saaremaa kirjanike loomingut. 2012 korraldati Lea Kuldsepa eestvedamisel kirjandus- ja teatrifestival “Meretagune asi”, koostöös Kadi raadioga tehti noortele mälumäng “Vesikaare tuul”, lisaks tõi ta Saaremaa rahvateatris lavale August Kitzbergi “Kauka jumala”. Seoses Saaremaa rahvateatri 50. aastapäevaga valmis Lea Kuldsepa koostatud raamat teatri ajaloost ning plaat rahvateatri 55 endise ja praeguse näitleja häälega.

Tõeline elav klassik ja üks eesti vanim kirjanik üldse on
Raplamaa kultuuripärl Harri Jõgisalu, 90aastane härra, kes ikka veel kirjutab ja avaldab. Muide, tegu on kunagise bioloogia- ja keemiaõpetajaga, kes töötas aastaid Märjamaa koolis (oli isegi ENSV teeneline õpetaja).

Ka Viljandimaal pärjati kõigile teada-tuntud ning armastatud tekstiilikunstnikku Anu Rauda – preemia andjad nimetavad teda täiesti väljateenitult kultuuripärimuse meistriks, hoidjaks, kandjaks ja õpetajaks. Raud töötab Viljandi kultuuriakadeemia professorina ja on Heimtali koduloomuuseumi hooldaja. Tänavu saab kunstnik 70aastaseks, tulemas on suurem näitus. Käärikult on võimalik vaipadega laia maailma jõuda! Õpetajana on Raud edasi andnud elutarkust ja oma kätega töötamise oskust – kaht asja, millest tänapäeva Eestis kipub juba nappima.

Üks suuremaid käegakatsutavaid ja silmaga nähtavaid töid sai ära märgitud Tartumaal – Külli Must korraldas Alatskivi lossi renoveerimist, vedas lõpuni. 2012. aastal rekonstrueeriti viimase tööna lossi idatiiva keldriosa, kus asub Tartumaa mõisate ning mõisateenijate vahakujude väljapanek. Samuti töötavad lossi keldris käsitöötoad. 2012. aastal külastas Alatskivi lossi ligi 50 000 turisti.

Väga ilus on ka valgamaalaste tunnustus – rahvamuusikaansambel Jauram! Tõrva külakapell loodi Paul ja Alma Kaidre algatusel 1972. aastal. 1980 sai kapellist Jauram. Ansambel tähistas 2012. a kevadel 40. tegevusaastat.

Jaurami praegune koosseis tegutseb aastast 2004. Uute võimekate muusikute (Thea Leitmaa, Aado Kaasik) lisandumisega täienes ansambli repertuaar ning sellest ajast on Jau­ram tuntuks saanud üle Eesti. Nad hoiavad kohalikku rahvamuusikatraditsiooni, tuginedes repertuaari valikul esmajoones Helme kihelkonna pärimusele. 2012. aasta kevadel valmis Jau­rami 40. sünnipäeva CD, mis koondab ansambli repertuaari paremiku.

Kultuuripärlid on haruldased ja väärt helmed – läbi sellise väiksegi tunnustuse on meil võimalik näha, et tegelikult on Eestis palju neid, kes on pühendunud, endast palju annavad, et siin oleks parem. Et meil oleks mõtet seda riiki – ja rahvast – edasi pidada.

AUHINNAD

Kultuuripärlid 2012

- Harjumaa – Ilma Adamson

- Hiiumaa – Heiki Nabi

- Ida-Virumaa – Urve Kilk

- Jõgevamaa –    Tiina Tegelmann

- Järvamaa – Kalju Kertsmik

- Lääne-Virumaa –  Martin Uudeküll

- Läänemaa – Liia Lees

- Põlvamaa – Andre Laine

- Pärnumaa – Matti Killing

- Raplamaa – Harri Jõgisalu

- Saaremaa – Lea Kuldsepp

- Tartumaa – Külli Must

- Valgamaa – rahvamuusikaansambel Jauram

- Viljandimaa – Anu Raud

- Võrumaa – Avo Leok