Lindude toitmisel tuleks kasutada kvaliteetset toitu ja lindudele turvalisi söögimaju. Oluline on, et söögisegudes ei oleks liimi, liiva või rasvajääke. Hea oleks, kui söödapallidel poleks võrke, kuhu linnud võivad kinni jääda ja hukkuda. Maha kukkunud võrgud võivad saatuslikuks saada ka teistele loomadele.

Toidumaja tuleks panna avatud kohta, kus oleks võimalus märgata vaenlast ja vajadusel põgeneda. Toitumiskoha läheduses võiks olla puu või põõsas, kuhu saaks ohu korral varjuda. Kassidel ei peaks olema söögikohale ligipääsu.

Lindudele sobib söögiks pekk ja rasv. Seda armastavad tihased, puukoristajad ja rähnid. Enamik linde sööb seemneid, eriti maitsevad neile päevalilleseemned. Sobivad ka õuna-, kõrvitsa-, rapsi-, seedermänni- ja linaseemned.

Müügil on ka ohakaseemned, mida söövad rohevint, ohakalind, siisikesed, tihased ja põldvarblased. Lindudele maitsevad ka ilma soolata maapähklid. Rohevint, talvike ja varblane söövad meelsasti teravilja. Rästastele ja teistele suurematele lindudele meeldivad keedetud kartulid ja õunad. Paksu lumega võib põldpüüdele panna vilja.

Haiguste vältimiseks tuleks linnumaju puhastada kord ühe või kahe nädala jooksul. Mustus kraapige ära ja siis desinfitseerige majakest kuuma veega. Eelistada tuleks selliseid maju, kus linnud ei saaks toidu peal kõndida.

Maapinnal toitmisel tuleks söögikohti vahetada, et linnud ja närilised ei saastaks toiduplatsi. Oluline on ka see, et toit ei saaks niiskust ja vihma. Roiskunud toit tuleks ära visata.

Toitmist alustades peaks seda tegema kevadeni. Veelinnud aga lisatoitu ei vaja, sest talvel siin olevad veelinnud on rändlinnud. Seega ärge toitke luiki, parte jt, kelle tervis võib teie toitmise tõttu hoopis kannatada saada.

Kui võidad usalduse

Lindude toitmine annab võimaluse õppida lähemalt tundma eri liikide käitumist. Suleliste siblimine toob aeda elu ja hääli.

Maapinnal toitmisel tuleks söögikohti vahetada, et linnud ja närilised ei saastaks toiduplatsi.

Vahel on loodusfotograaf Karl Adamil läinud õnneks ja linnud on tulnud päris lähedale. Tasub end seada näiteks ohakapõllule istuma või liikuda metsa all, uudishimulikud tihased teevad päeva palju helgemaks.

Karl ütleb, et iga linnuliik on isemoodi, sama saab öelda ka iga isendi kohta. "Kaks põhjatihast, kes võivad olla ka samast pesakonnast, ei käitu kunagi samamoodi. Usalduse aga saab võita järjepidevusega. Kui liikuda rahulikult, ilma liigse rapsimiseta ja mööda samu radu, siis üldjuhul enamik linde harjub," pajatab Karl.

Enda kogemuste põhjal väidab ta, et linnud taluvad inimest pisut rohkem eriti käreda pakasega. Muidugi soovitab ta käituda mõistlikult, et linde mitte häirida – nad peavad saama kõhu täis enne pimedat.

Sulapäevade ajal ei ole lindude lisatoitmine vajalik. "Õigupoolest ei külastagi linnud sula ajal toidumaja eriti. See näitab selgesti, et see on vaid lisatoit," räägib Karl.

LINDUDE TOITMINE
  • Rähn, rasva- ja sinitihane, varblane, raat, metsvint jt on seemnesööjad – tehke neile toidulaud pähklite, päevalilleseemnete, muude seemnete, marjade, puuviljade ning pekiga.
  • Vares, siidisaba, kuldnokk, hakk, hallrästas, musträstas, harakas jt maapinnal toituvad linnud – keedetud kartuleid, maisihelbeid, kuivatatud marju ja puuvilju.