Eiki Nestor: Ma tunnen ennast dissidendina. See ei ole meeldiv
Oli see tark tegu, et sotsid nõustusid keskerakondlastega Tallinna valitsema?
Otsuse langetas meie Tallinna piirkonna juhatus. Meil pole kunagi kombeks olnud, et erakonna juhatus langetab otsuseid, kuidas Võrus, Tartus, Pärnus või kusagil vallas tuleb käituda.
Teile see ei meeldi?
Tunnen ennast dissidendina. Ega see eriti meeldiv tunne ole.
Miks?
Olukorras, kus partneril on üle poolte kohtadest, on väga raske oma põhimõtteid ellu viia. Kõik ei alga ega lõpe koalitsioonilepingu sõlmimisega. Elu tõstatab võimuloleku ajal hulga muid küsimusi.
Sellises olukorras on aga erinevate arusaamade kokkuviimine peaaegu võimatu. Sulle võidakse öelda: kuulge, meil ei ole sind enam vaja.
See on esimene põhjus. Teine põhjus on see, et väga paljudele meie pikaajalistele valijatele oli juba selliste läbirääkimiste alustamine suur üllatus. Me jäime neile vastuse võlgu, mida me teeme ja miks me seda teeme.
Andres Tarand on öelnud, et pärast lindiskandaali ei ole sotsid Keskerakonnaga mingit tehingut sõlminud. Vähe sellest, seda isegi mitte kaalunud. Nüüd on toimunud murrang.
Selles on Andresel õigus.
On valdkondi, kus meil on läbi aastate koostöö olnud. Keskerakond on toetanud meie eelnõusid, meiegi oleme nende eelnõude poolt hääletanud. Aga leppe tasemel asja pole meil tõesti olnud. Ei Toompeal ega Tallinnas. Mujal Eestis küll.
Kas tõesti on teie hirm Edgar Savisaare suhtes lindiskandaalist alates olnud nii suur, et oli vaja Jüri Pihli sugust julget meest, kes jää murraks?
Meil pole hirmu Edgar Savisaare suhtes. Savisaarest püütakse teha kas geeniust või tonti.
Minu meelest ei ole ta geenius ega tont. Harilik lihtsurelik nagu kõik teised partei esimehed. Mitte ükski Eesti erakond ei tunne teise suhtes hirmu. Pole vahet, kes kellega koostööd teeb.
See on sõnum vaid valijatele?
Jah. Ma ei näe Keskerakonna poliitikas midagi imelikku. Lihtne on ennast vastandustega üles upitada, aga väga keeruline on pärast seda koostööd teha.
Kas sotsid on lõhenenud?
Pikka aega on olnud erakond kaunis monoliitne. Tänu sellele, mis Tallinnas toimub, on meil mitu arvamust. Aga kaht tuba, kus erinevad leerid arutavad, kuidas teisele ära teha, meil ei ole. Ka see pool erakonnast, kes suhtub Tallinna võimuliitu väga kriitiliselt, soovib siiralt, et eesmärgid, mida Tallinna juhatus püstitas, saaksid täidetud.
Kui neil õnnestub linna juhtimine läbipaistvamaks ja valijatele arusaadavamaks teha, oleks mul väga hea meel öelda, et eksisin. Eks elu näita, kellel õigus.
Sotsidest on saamas Keskerakonna püdel satelliit?
Oh ei, niisugust asja ei juhtu päris kindlasti. Kaalutlused, miks Tallinna piirkond nii otsustas, olid väga pragmaatilised.
Võimul olles on võimalus oma mõtteid teostada suurem. Teisest küljest on küsimus, mida pead selle nimel ära andma.
Räägitakse, et Tallinna tänane võimuliit on üksnes eelmäng millelegi palju suuremale. Väidetavalt olla kokku lepitud terves paketis. Selle järgi jätkab Toomas Hendrik Ilves Kadriorus
ka uuel ametiajal. Edgar Savisaarest saab aga 2011. aasta valimiste järel peaminister. Pärast seda peaks tänane abilinnapea Jüri Pihl viimaks Tallinna linnapea kabinetti kolima.
Miks ma ei pea reaalseks, et selline asi kas või erakonna esimeeste tasemel kokku lepitaks, on see, et kõikide nende asjadeni on aega. Reeglina Eesti erakonnad selliseid diile ei tee. Põhimõtteliselt ei tehta nii pikki diile.
Kuigi ette mõeldakse küll?
Pool aastat pärast Riigikogu valimisi hakkavad erakonnad mõtlema, kuidas neil järgmistel läheb. Kuid selliseid kokkuleppeid ei hakka keegi tegema.
Võib spekuleerida, et kui Riigikogu järgmised valimised tulevad 2011. aasta märtsis, ju siis 50-le häälele toetuv võimuliit, kes püsib võimul Marek Strandbergi ja tema sõprade häältega, on selle ajani ka võimul.
See on puhas spekulatsioon. Ma ei imestaks sugugi, kui midagi muutub varem.
Kas Evelin Ilvesest võib saada Eesti president?
Miks ei või. Mina arvan siiski, et Toomas Hendrik Ilves oleks 2011. aasta sügisel väga hea kandidaat. Võib-olla kunagi hiljem.
Miks Edgar Savisaar Evelin Ilvese nime välja käis?
Talle meeldib anda selliseid teateid, mis panevad ajakirjanduse temast rääkima. Väga sageli ei ole nendel pikemat ajalugu kui selleks korraks või selleks nädalavahetuseks. Siis nad kaovad unustusse.
Miks te ise ei taha sotside juht olla?
Pärast seda, kui me ühendasime sotsiaaldemokraatliku erakonna ja EMKE rahvaerakonna Mõõdukateks, pole mul kunagi olnud ambitsiooni saada taas erakonna esimeheks.
Mina ei sobi juba seetõttu esimeheks, et olen poliitikas liiga kaua olnud. See ei tooks erakonnale mingeid plusse juurde. Esimees peab alati olema värske.
Pigem eelistate selle asemel erakonna halli kardinali rolli?
Jutud igasugustest kardinalidest ja tagatubadest on natuke üle võimendatud. Igal erakonna esimehel on mingi hulk inimesi, kellega koos regulaarselt nõu pidada.
Pange ritta aseesimehed, peasekretärid, fraktsioonide juhid. Päris hull oleks, kui Ansip, Laar, Pihl, Savisaar, Rüütli ja Strandberg hakkaksid otsuseid tegema nii, et nende inimestega absoluutselt nõu ei peaks.
Euroopa sotsid laulavad oma kongressidel nagu üks mees: “Nüüd üles, needus keda rõhub, nälg, orjus ikkes hoiavad...” Miks teie, Eesti sotsid, seda ei tee?
Meie valijad ei saaks sellest nii aru, nagu sellest saavad aru sotsiaaldemokraadid Soomes, Rootsis, Inglismaal või Prantsusmaal. Nõukogu võim pilastas vasakpoolsed sümbolid ära. Need sümbolid on saanud meil teistsuguse tähenduse.
Sõsarerakondade kongressidel käies tuleb siiski laulda...?
Nojah. Ka 1. mai on neil teise tähendusega. Ma ei olnud nõukogude ajal dissident, aga nevõjezdnoi olin küll.
Kakskümmend aastat tagasi, 4. detsembril 1989, moodustasin koos hulga mõttekaaslastega ühe esimese vaba ametiühingu Eestis – transpordi- ja teetöötajate ametiühingu. Pärast seda olin valmis tähistama ka 1. maid. Enne ma seda teha ei tahtnud. See polnud see 1. mai, mida mina oleksin tähistanud.
Viimasel ajal räägitakse üha enam nn vasakpöördest.
Mina ei arva, et Eestis oleks aetud üheksakümnendate aastate algusest väga parempoolset poliitikat. See ei ole nii! Kui, siis üksnes rahanduses on aetud parempoolset poliitikat. On tehtud ka vasakpoolseid samme.
Me peaksime selgelt aru saama, millised on meie lootused riigile, mis ühiskonda me tahame siin ehitada ja palju see maksab. Ükskõik, milline koalitsioon 2011 võimule tuleb, on ta sunnitud elama teadmisega, et me ei jää lõputult riigiks, kes saab abi Euroopa Liidult.
Valida on kahe asja vahel: kas otsustavalt suurendada riigi võetavaid laene või tõsta makse. Kui keegi väga tahab, võib seda vasakpoolseks nimetada. Tegelikult tegelevad maksude tõstmise ja laenu võtmisega kõik valitsused maailmas.
Kas Keskerakonna ja sotside liidul võiks olla jumet nn vasakpöörde läbiviimisel?
Vasakpoolsed sammud on astutud ainult siis, kui sotsiaaldemokraadid on olnud võimul. Kui Keskerakond on olnud võimul, on nad olnud väga pragmaatilised. Mina ei oska, julge ega näe ka mingit võimalust neid mingist otsast vasakpoolseks nimetada.
Viimasel ajal räägitakse palju, et Eesti peaks muutuma kahe partei riigiks. Ei ole vahet, kas nende parteide nimed on demokraadid ja vabariiklased või tehakse enne valimisi valijatele selgeks, et on vaid kaks võimalust: koalitsioon A või B. Mõlemad on halvad ja ohtlikud, jätavad valijatele vale mulje. Sellest võidavad vaid kaks erakonda: Reformi- ja Keskerakond.
Kas sotsiaalse turvalisusega on lood sandid?
Eesti on Euroopas eelviimane. Ainult Läti on meie taga.
Kui oleme koalitsioonidesse kuulunud, on see olnud sotsiaal-
demokraatide esimene, teine, kolmas, viies ja kümnes argument. On asju, kus minul on häbitunne asendumas tigedusega.
Kui ma 1992. aastal esimest korda Riigikokku kandideerisin, lubasin töötuskindlustust. Selle loomine võttis 10 aastat. Isegi parempoolne peaminister tänas Riigikogus neid inimesi, kes selle kindlustuse lõid. Tänu sellele on praegust rasket aega kergem üle elada. Aga töötuskindlustus oleks võinud olla juba enne 1999. aasta kriisi.
Hinge ajab täis, et tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustus on siiani loomata. Oleme edumeelne turumajanduslik riik, kuid siin kehtib ikka veel arusaamine, et ettevõte, kus inimene sai kutsehaiguse või töövigastuse, ei kao kusagile ning inimesel on jätkuv võimalus esitada talle nõudmisi.
Võiks juba aru saada, et turumajanduse tingimustes ei pruugi homme ettevõtet enam olla. Töötajal pole siis enam mitte kunagi mitte kellegi käest midagi küsida. Ja mitte keegi ei hakka talle kutsehaiguse või töövigastuse eest maksma. Praegu katab need kulud riik.
Püssi põõsasse te ei kavatse visata?
Sellist plaani mul ei ole. Otsuseni, kas ma 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerin, on aega. Viimasel kongressil ma ei pidanud vajalikuks kandideerida isegi erakonna aseesimeheks. Aeg läheb edasi ning tulema peavad uued inimesed.
Andres Tarand hoiatas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda
Läinud pühapäeval saatis endine peaminister sotsiaaldemokraat Andres Tarand erakonnakaaslastele kirja, milles hoiatas karjääriparteilisuse ning Putini parteile iseloomuliku stiili rakendamise eest Eesti poliitikas.
Euroopa Parlamendi endine liige Andres Tarand rõhutas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatus peaks neis küsimustes võtma selge seisukoha, kuna vastasel korral võib ta erakonnast välja astuda.
Ta ütles oma kirja kommenteerides, et poliitikutel hakkab meelest minema tõsiasi, et nende tegevuse hindamise peamine kriteerium on demokraatia põhilised väärtused, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Ajal, kui sotsiaaldemokraadid pidasid Keskerakonnaga läbirääkimisi ühise võimuliidu moodustamiseks Tallinnas, oli Andres Tarand üks neist, kes juhtis tähelepanu riskidele, mida võib liit Keskerakonnaga sotsidele kaasa tuua.
Nüüd ütles Tarand, et kuna võimuliit on moodustatud ja seal on sotsidel võimalus säilitada oma nägu, siis pole võimuliidust lahkuda vaja. Küll aga peaks erakonna juhatus sõnastama erakonna seisukohad suhtumisel demokraatiasse.
“Ma usun, et juhatus peaks asja arutama ja andma isegi teatud signaali, et sellist putinlikku poliitikat Venemaal ei ole Eestis võimalik rakendada kui demokraatiaõpikut. See on üsna tagurpidi,” rääkis Tarand.
Tarand tõdes, et üheks tõukeks, mis sundis teda saatma erakonnakaaslastele kirja just nüüd, oli Keskerakonna eilne kongress.
